Tragikomöödia Peipsi veteväljal

Eesti Päevalehe fotograaf tantsis Kavalale Apolinarile keset järve piirivalvelaeval tangot ja lambadat

Peipsi kalurid kisuvad kakuaamipaati mitmesajakilose kalalastiga põhjanoota ehk mutti. Järvel kuu aega kestnud kalastamise keeld on läbi. Mehed jahivad kalu, piirivalve aga kalureid. Eesti Päevalehe imepärastest seiklustest Peipsi pinnal.

MARKO MUMM

Kui Eesti Päevalehe esindus Peipsi veerele, Alajõe piirikordonisse jõudis, kirendas kaluripaatide asukohti näitav arvutiekraan kui kärbeste täismustatud keisri pilt Shvejki raamatus.

Esimesest septembrist taasalanud kalapüügihooaeg tõi järvele kümneid aluseid päramootoriga pesukausist alates ja kangete kakuaamidega lõpetades.

"Suvekuumaga pandi järv kinni, sest kolmekümnekraadises leitsakus paati tõmmatud kala jõuab juba enne kaldalejõudmist hukka minna," selgitas kordoniülem Juhan Voist.

Looduskaitsjast piirivalvuri selja taga seinal ripub ahing, tõenäoliselt sõjasaak mõnelt Peipsi kaitsmise retkelt. Tunnen, et ise ei tahaks ma küll kudev haug olla, kui mõni Pets või Pavel selle ogariistaga kõrkjais hulgub ning sinu elu mõnusa kudemise ajal mõrvaga katkestab. Õnneks pole Sikk kala.

Voist vestab igapäevasekeldustest. Küll Vene kontrolljoone ületamisest, küll registreerimata võrkudega püügist. "Kui mehed oma koordinaadimäärajasse Tallinna asemel algpunktina Buenos Airese koordinaadid sisse löövad, on loogiline, et Vene poolele satutakse," muheleb Voist.

Peipsi-veerne rollijaotus on paigas: kalamees püüab kala, piirivalve kalameest.

Vanad järvekarud

Astume piirivalvekaatrile number 012, mis suvel laulupeotuld mööda Peipsi järve vedas. "No, päris noored mehed, merehaigust ei karda?" lendab rooli juurest küsimus. Vastuseks räägime sellest, kui isased ja vinged mere- või järvekarud me tegelikult oleme. Hiljem selgub, et valetasime.

Peipsi lühike, kuid terav laine alustab kaatri põhjal trummisoolosid. Maailm hüppab ja kargab. Piirivalvurid itsitavad habemesse ja vuntsi ning lisavad kiirust.

Kaugelt paistavas paadis hakkavad mehed kaatri liginedes kiiresti kohmitsema. Panevad päästeveste selga. Vestid koos suure hunniku lubade ning muude dokustaatidega peavad igal kaluril kaasas olema.

Piirivalvur Armin Vaino teeb pööraselt loksuval paadil liigeldes mitmesuguseid ilunumbreid, jõuab ninasse ning nõuab kalameestelt pabereid. Vaino järele fotoaparaadiga teele asunud piltnik Marko Mumm püüab sama lendlevalt liikuda. See meenutab pigem ühel jalal kaerajaani tantsimist. Põrraki, väristab järgmine laine laeva.

Enesest pole Mummil kahju, kui aga maailmatuma kallis fotoaparaat üle parda lendaks, hakkaks Mumm kohe libedat nööri otsima. "Järvel peab kõik olema kaela riputatud," kostavad piirivalvurid. Aparaat aga pole.

Kaval Apolinari

Kargan ohtlikult laeva veerel õõtsuva Mummi juurde ja haaran ta kaissu. Toimetuse vara vaja ju turvata. Meie mehiselt embav paar peaks oma isases ilus konkureerima Linnar Priimäe ja tema i vannipiltidega. Ja Mark Soosaar paluks meid kindlasti homonäitusele eksponaatideks.

Kalureil pole aega meie etendust vaadata. Mehed kraamivad dokumentide kausta välja. Piirivalvurid hoiavad ühe käega kaatrist, teisega dokumentidest. Üks jalg toetub meestel pardale. Teisega tõugatakse paati eemale, et see laevaga kokku ei põrkaks. Atraktsioon missugune. Järgmine laine tuleb.

Siis esitame eelkirjeldatud jõu- ja ilunumbri pisikese paadikesega ringipodistavale Apolinari Pavlovile. Nina nirssis ulatab mees dokumendikoti. Seda uuriv piirivalvur Vaino muigab ja annab paberid edasi kaatri komandörile Enn Tammikule. Too muigab ka. Kott rändab mehhaanik Meinhard Tõnuristi kätte.

Selgub, et Kaval Apolinari on dokumendikausta tippu kinnitanud Suure Piirivalveülemuse visiitkaardi. Ju loodab, et väiksematel vendadel hakkavad kohe püksid püüli sõeluma ning Suure Ülemuse kaardi omanikule tehakse pai. Tuhkagi.

"Kelle võrk see on?" osutab Vaino tähistamata püügivahendile. Apolinari tunnistab selle omaks. Tähistamata jätmise kohta ei oska midagi öelda.

Vaino ja Tammik hakkavad võrku kaatrisse kiskuma. Kahe lubatu asemel on Kaval Apolinari hoopis viis võrku kokku sidunud. Seega röövpüük.

Apolinari on selleks ajaks oma paadiga naabrite juurde podistanud ja kaebab seal hirmsasti piirivalve peale. "Sõimata saamine on meile palgalisaks arvestatud," kostavad piirikaitsjad selle peale. Ja leiavad veel ühe tähistamata võrgurea. Seda paati vinnates lendab pardale ahvenaid, kohasid, latikaid. Kaval Apolinari on kaebamise ära kaevanud ja podistab tagasi. Teist võrgurida ta omaks ei tunnista. Aga vaatab, kahjutunne silmis.

Kõike jäädvustav fotograaf Mumm jätkab tantsuetendust. Piirivalve kutsub Apolinari õhtuks kordonisse aru andma ja trahvi maksma. Seal jääb ta rahakott poole tuhande krooni võrra kergemaks.

Tantsulõvi järvepinnal

Kaater lisab kiirust, loksumine läheb hullemaks. Fotograaf Mumm läheb kaerajaanilt üle tangole. Oh, oleks vaid blonde neide vaatamas! Nood langeks vaimustusest silda.

Ja ennäe, taeva armuna podisebki lainevahus paadike, lastiks mees, naine ning koer Tsõgan. Tsõgan kala ei söö, teab taat. Tsõgan vaatab kahtlustava pilguga. Taat tuulab dokumentides.

Mumm on tango vahetanud lambada vastu. Hööritab puusadega, mis jõuab, ühes käes kaamera, teine õhus vehklemas. Taas enam kiirust, taas vingem loksumine.

Mumm istub nüüd nurgas kui tantsupõrandal korvi saanu. Minu kõhus ajab hommikune leivakäär vorstijuppi taga ja prõmmib hirmsasti vastu nabaalust. Tundub, nagu tahaks võileib suust tagasi välja hüpata. Mälusse kerkib mister Beani legendaarne lennukistseen, kus mees õöuaäk tegi ja hiljem paberkotikesega mängis.

Kuritegelik mutt

"Kihutab nagu Kopli tramm," heidetakse rooli juurest nalja. Nali jahutab hetkeks võileiva vabadusepüüded. Mumm istub sisemonoloogi küüsis. Vett lärtsub vastu kaatri akent ikka vasakult ja paremalt. Kaugemal veavad kutselised kalurid põhjanoota kakuaamipaati.

"Mutid tuleks ära keelata," arvab Vaino. Piirikaitsja kirjeldab, kuis mutt ehk põhjanoot järvepõhja segi keerab ja kalu tapab. Pealegi koguneb muti sisse palju alamõõdulisi kalu. Ja selleks ajaks, kui kalad paati saavad, on neist enamik hingeheitmise äärel. Viimast teavad imehästi ka kakuaami jälitavad kajakad.

Kalurid hakkavad poolsurnud kalapojukesi kakuaamist vette tagasi loopima. Kajakad saavad priske kõhutäie. Piirivalvurid teavad, et ilma nende kohalolekuta poleks ükski keelatud kala vette tagasi sattunud.

Kaatri nina keeratakse kodu poole. Äkitselt peegelsiledaks saanud vett mööda liugleme kai äärde.

Piirivalvurid soovitavad lahkudes, et õhtul võiks keegi kopsikust vastu akent vett visata, muidu ei tule uni. Arvan, et lisaks tuleks panna oma pojukene jalaga vastu madratsit taguma, siis oleks une-eelne Pepsi-nauding täielik.

Raadio räägib Peipsi kalavarude kasvust. Täna on piirikaitsjad taas järvel röövpüüdjatega maadlemas.

Peipsi kroonika

VEEBRUAR

Vasknarva kordoni piirivalvurid on alates 15. jaanuarist kestnud lutsupüügi keelu ajal tabanud 12 röövpüüdjat. Lisaks on enamikule püüdjatest tehtud trahvi ka isevalmistatud püügivahendite eest.

31. MÄRTS

Piirissaarele viiakse mööda lagunevat jääteed toitu.

5. APRILL

Piirivalve päästab jääpankadele vangi jäänud 19 kalameest.

8. APRILL

Jalgsi mandrilt Piirissaarele läinud 57-aastane mees külmub surnuks pärast seda, kui on viis korda läbi jää vajunud.

10. APRILL

Piirivalve seab Peipsi äärde valmis helikopteri, et jää liikuma hakkamise korral oleks kohe võimalik järvele jäänud kalamehi päästa.

14. APRILL

Jäävangis Piirissaare elanikud saavad üle kahe nädala tonni toiduaineid ja viina, mille viib kohale väikelennuk.

29. APRILL

Lühisesse läinud elektriliinist tekkinud kõrgepinge põletab Peipsi-äärseis külades läbi kümneid televiisoreid, raadioid ja muud kodutehnikat.

25. APRILL

Piirivalvurite jooksukrossi võistlustel saavutab parima tulemuse Peipsi piirkond.

22. MAI

Rannapungerja jõkke sõitnud kümnetonnine auto tekitab jões ja järves ulatusliku õlireostuse.

22. JUUNI

Äikesetorm uputab jahi Queen, viis jahilolnut pääsevad eluga.

1. JUULI

Piirivalvurid suudavad seiresüsteemi abil minutiga kindlaks määrata öösel kadunuks jäänud mootorpaadi asukoha ja päästa seal olnud kolm meest.

1. JUULI

Läänemaa purjus juht Arder Väli ahistab Peipsi ääres Rannal suvepäevadel naisi.

3. JUULI

Peipsil saab raskesti vigastada mees, kelle mootorpaat segastel asjaoludel plahvatas.

4. JUULI

Piirivalvurid pukseerivad randa kaks järvel hätta jäänud paati, paadisolnud pääsevad ehmatusega.

20. JUULI

Lämmijärvel upuvad isetehtud paadiga sõitnud mehed.

31. AUGUST

Piirivalve peab järvel kinni Vene kalalaeva, mis ületas Eesti–Vene kontrolljoone.

1. SEPTEMBER

Kalurid pääsevad taas Peipsile.