Praegu pole sõit ülerahvastatud ja -kuumenenud bussi-trol­li-trammiga naljaasi. Vastu peavad tugevad. Kui väljas varjus näitab termomeeter 26 kraadi, siis trammisõidu kaasa teinud termomeeter kerkib mõne peatusevahe jooksul 29-ni.

„Valisin koha teadlikult,” teatab üle trammirööbaste krigina vanem mees, rüübates samal ajal käes olevast purgist long drink’i, mis on kindlasti sama soe kui vesi minu kotis. „Mis sellise talumatu kuumusega ikka teha. Kannatan ära,” lepib mees olukorraga. Tundub, et ümberringi on kõik seda meelt. Kes kannatab, see kauem sõidab!

Balti jaama jõudes on termomeetri näidik nii kõrgel, et tuleb ühissõidukit vahetada. Lämbe troll tundub tuulise trammi kõrval alguses väljakannatamatu.

„Appi, kui palav siin on,” oigab siseneja. Esimese paari minuti jooksul kaotan ohtralt vedelikku, sest higi voolab ojadena. Minu kõrval istuv naine vaatab aeg-ajalt murelikult kotis kringli peal sulavat šokolaadiglasuuri. Kui hakkan endale märkmikuga tuult tegema, naeratab ta nõustuvalt ja ütleb: „Afrika po Estonski!”

Trolli-Aafrikas tõuseb puna­ne sammas mu termomeetris 29-lt 33 peale. Üks päev olevat trollis kokku kukkunud ka nooruk.

Busside reisisaatjad kinnitavad, et Tallinna bussides (ka trollides ja trammides) konditsioneere ei ole. Leevendust loodetakse leida avatavatest akendest ja katuseluukidest. Ent suur osa akendest ei avane, katuseluuki alati polegi, isegi bussiuksed kipuvad kuumaga kinni kiiluma.

Bussiga suvilasse sõitev va­napaar Metsis on arstide soovitusega varjus istuda päri. „Muidugi püsiks terve päev kodus, kuid toidupoes on vaja ka käia,” naeratab Rita Metsis. Kuigi Metsised pole kuumarabandusega võitlemise viimaste nippidega kursis, on neile vanematest aegadest pärit nipid hästi teada. „Veepudel on mul alati kaasas,” näitab proua Metsis.

Buss jõuab lõpp-peatusse. Termomeeter näitab 37 kraadi.

Loomaaia asukad vesijahutusel

•• Palava ilmaga hoolitseb Tallinna loomaaed hoolealuste eest kastmisega. Nii nagu inimesed, püüavad ka loomaaia loomad üle 30-kraadiste ilmadega pugeda varju ja juua palju vett.

•• Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on praegu kõige raskem eluks Arktikas kohastunud loomadel, näiteks jääkarul ja muskusveisel. „Püüame oma loomade eest hoolitseda nii palju kui võimalik. Joodame neid rohkem, tekitame varjualuseid kohti ning niisutame,” ütles Kaal.

•• Kuigi jahedama kliima loomadel on raskem, tunnevad teised end jälle üle hulga aja koduselt. „Elevandid hoolitsevad enda eest ise, puristades londiga vee ja maast võetud liiva segu kere peale laiali,” tõi ta näiteks.

•• Loomaaia juuli veekulu selgub järgmiselt veearvelt.

Heidi Kukk