Midagi peab muutuma. Justiitsministeerium ja Lõuna ringkonnaprokuratuur hakkavad uurima võimalusi joobes juhte ravile saata. Seni on seda lähenemist kasutanud Lõuna prefektuur, kes 2014.–2015. aastal määras alkoholi tarvitanud juhtidele minimaalse rahatrahvi, jättis neile juhtimisõiguse ja saatis nad seevastu rehabilitatsiooniprogrammi. 2016. aasta sügisel algab Tartumaal prooviprojekt, kus prokuratuur pakub kriminaalselt purjus juhtidele oportuniteeti: kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui kahtlustatav võtab kaks kohustust, mis võiks parandada nii tema liikluskäitumist kui ka tervist. Esiteks läheb ta tervise arengu instituudi programmi „Kainem ja tervem Eesti” kaudu psühhiaatri vastuvõtule, kus hinnatakse tema alkoholikäitumist. Teiseks, kui arst peab vajalikuks ravi, läbib seadusrikkuja pooleteiseaastase raviprogrammi.

Esimene tagasiside Tartu ülikooli kliinikumist šokeerib kõiki osalisi: tuleb välja, et esimest korda tabatud joobes juhtidest ligikaudu 80%-l on alkoholiprobleem. Tihti arvatakse, et purjus peaga juhtimisega jäävad vahele saunaõhtult rooli istunud või õhtusöögi kõrvale veiniklaasi tõstnud inimesed. Joobes juhtide käitumisajaloo analüüs näitab, et nii see üldjuhul pole: „Pigem on see üldise mustri osa,” selgitab vandeadvokaat Indrek Sirk. „Nende elustiil ongi selline, et joovad igal õhtul kuus õlut ja kaineid päevi on vähe. Samal ajal pole nad padujoodikud, vaid pereinimesed, kes käivad tööl ja saavad muidu oma eluga hakkama.”