Trend karistamiselt abistamisele. Purjus juhid saadetakse kongi asemel ravile
Augustikuu õhtu, on aasta 2015. Tartumaal Rannu vallas põrutab 23-aastane juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes Randy autoga vastu puud. Raskes õnnetuses hukkub ta ise ja veel kolm noort. Kolm päeva hiljem maetakse üks 15-aastastest hukkunud tüdrukutest, samal ajal peab politsei Rannus kinni purjus Edgari, kes teeb alkoholijoobes mööda Eestit lõbusõitu ja püüab politsei eest põgeneda. Edgaril on juba kuus kriminaal- ja 16 väärteokaristust. Kriminaal- ja väärteokorras oli varem karistatud ka Randy.
Midagi peab muutuma. Justiitsministeerium ja Lõuna ringkonnaprokuratuur hakkavad uurima võimalusi joobes juhte ravile saata. Seni on seda lähenemist kasutanud Lõuna prefektuur, kes 2014.–2015. aastal määras alkoholi tarvitanud juhtidele minimaalse rahatrahvi, jättis neile juhtimisõiguse ja saatis nad seevastu rehabilitatsiooniprogrammi. 2016. aasta sügisel algab Tartumaal prooviprojekt, kus prokuratuur pakub kriminaalselt purjus juhtidele oportuniteeti: kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui kahtlustatav võtab kaks kohustust, mis võiks parandada nii tema liikluskäitumist kui ka tervist. Esiteks läheb ta tervise arengu instituudi programmi „Kainem ja tervem Eesti” kaudu psühhiaatri vastuvõtule, kus hinnatakse tema alkoholikäitumist. Teiseks, kui arst peab vajalikuks ravi, läbib seadusrikkuja pooleteiseaastase raviprogrammi.