Eile võeti Jõhvis kokku uuringute tulemused ning arutati seda, kas ja kuidas uuringu käigus selgunut laiemas kontekstis Eesti olukorra parandamiseks kasutada.

"Ida-Virumaa olukord ei ole sugugi ainulaadne", tõdes projekti koordinaator Kaia-Kaire Hunt. "Paljudel ettevõtetel üle Eesti on puudus vajaliku kvalifikatsiooniga töötajatest, samal ajal kui tegevusetult ootab oma võimalust suur hulk õppimisvõimelisi inimesi. Põhiküsimus ongi, kuidas need kaks osapoolt kokku viia. Innola-projektiga sai selles suunas tehtud üks suur samm."

2009. aastal alanud ja eile punkti saanud innovatiivse projekti eesmärk oli kaardistada Ida-Virumaa tulevikutrende, analüüsida majanduskeskkonna ja tööjõuvajaduste dünaamikat ning korraldada selle alusel asjakohast töötute täiend- ja ümberõpet. Selleks viidi esmalt läbi uuring ettevõtete tööjõuvajaduse trendide väljaselgitamiseks, seejärel võeti luubi alla töötute kvalifikatsiooni ja kutsesobivuse kindlaks tegemine, et pakkuda neile sobivat täiendkoolitust.


Euroopa Sotsiaalfondi finantseeritud projekt keskendus vanuserühmadele, kes on reeglina tööjõuturul kõige haavatavamad - 16-24-aastased töötud ja üle 50-aastased tööealised inimesed.

"Töötute puhul on süvenev madal enesehinnang üks suuremaid probleeme, eriti just nendes vanusegruppides", tõdes projekti koordinaator, Kaia-Kaire Hunt. "Vanemaealised töötud kardavad, et nende rong on jäädavalt läinud ning nooremaealistel ei ole sageli head eeskuju töölkäitumise osas, nad ei ole ennast veel tõestanud ei enda ega ka tulevaste tööandjate silmis," lisas Hunt avamaks sihtrühma osas tehtud valiku tagamaid.

Innola projekti käigus koolitati ligi 500 Ida-Virumaa töötut vastavalt ettevõtete poolt uuringus enim välja toodud oskustööjõu vajadustele. Koolitatuist viiendik on saanud valitud aladel ka rahvusvaheliselt tunnustatud kutsesertifikaadi, mis võimaldab inimestel senisest kergemini oskustekohast tööd leida.

Ettevõtete seas läbi viidud uuring tõi välja ettevõtete vähese aktiivsuse kvalifitseeritud tööjõu küsimusega ettevaatavalt tegeleda. "Uuringu läbi viimisel tuli välja, et üllatavalt suur hulk Eesti ettevõtteid ei planeeri oma inimressursside vajadust ajaliselt ette - elatakse mõne kuu perspektiive silmas pidades," ütles Innola uuringute koordinaator Terje Vingisaar. "Selge on see, et kui meie ettevõtted hakkavad senisest teadlikumalt oma tööjõu vajadusi ette arvestama ja neid ka kommunikeerima, saame ühiskonnana efektiivsemalt vajalikku oskustööjõudu ette valmistada," lisas Vingisaar.

Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv rõhutas, et oluline on selles liinis Töötukassa ja kohalike ettevõtete vahelist koostööd tihendada ja muuta regulaarseks. "See tegevus ei peaks olema mitte projektipõhine, vaid regulaarne", toonitas Ilmjärv. Monitoorides pidevalt ettevõtete prognoose nende kvalifitseeritud tööjõu vajaduste kohta, saab korraldada aegsasti asjakohast täiend- või ümberkoolitust tööealisele elanikkonnale. Ilmjärv tõi olulise asjaoluna välja ka, et laialdasem praktika potentsiaalsete tulevaste tööandjate juures juba koolituse kestel, aitaks ühtlasi kaasa usalduse ja isiklike sidemete tekkimisele tulevase kvalifitseeritud tööotsija ja potentsiaalse tööandja vahel.

"On ka ettevõtete osas juba olemas suunanäitajaid," ütles Kaia-Kaire Hunt. "Koostöös Eesti Energiaga sai Innola projekti raames esimest korda Eestis välja töötatud Mäetöölise kutsestandard, esimesed 15 inimest on sel alal koolituse tänaseks kätte saanud ja suure tõenäosusega jätkavad tööalast karjääri Eesti Energias," lisas Hunt.

Projekti raames teostatud uuringutega saab lähemalt tutvuda TTÜ veebilehel.

Olulisemad uuringutulemused:

• 2014 aastaks kasvab vabade töökohtade arv 2,9 korda võrreldes 2009. aastaga
• Perspektiivikamad valdkonnad on masina- ja metallitööstus, mäetööstus, energeetikatööstus, keemiatööstus ning puidu- ja mööblitööstus
• Uuringu tulemustele) tuginedes oleks 3 aasta perspektiivis Ida-Virumaal pakkuda tööd kokku 900-1000 täiendavale kvalifitseeritud ja sobivate isiksuseomadustega töötajale;

Innola projekt keskendus 2009.-2011. aastal Ida-Virumaa kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamisele innovaatiliste uurimismeetodite ja täiendkoolituse kaudu, ning selle elluviijaks oli TTÜ majandusteaduskonna koolituskeskus koostöös Töötukassa, Kaubandus-Tööstuskoja, Virumaa Kolledži, Narva KÕKi, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse jt partneritega.