„Reaalselt võime selle valmisolekust rääkida aasta pärast,” ütles Biolaborid OÜ projekti esindaja Kaia Palm. „Laborit on vaja nii ravimite kui ka kõikvõimalike rakutüüpide tootmiseks, mis on abiks inimese ravimisel ja aitavad kiiremalt taastuda.”

Palmi sõnul saab laboris hakata tootma nii südamerakke, närvirakke, sidekoerakke (näiteks kortsude silendamiseks) kui ka tüvirakke, millest saab edaspidi kasvatada vajalikud rakud.

Rakkude tootmine on Palmi sõnul plahvatuslikult kasvanud just iluoperatsioonide tarbeks ja eelkõige teevad selles valdkonnas ilma Hiina teadlased. Rakutootmisest loodetakse suurt abi aga ka vähiravi arendamisel.

Tööd Eesti teadlastele

„Rakuteraapiat rakendatakse väga palju ja näiteks Tartu ülikooli kliinikumis tehtav luuüditeraapia on sisuliselt samalaadne,” sõnas Palm. „Kuid Eestis ei ole veel sellist rakkude tootmist, kus viiakse rakud kliinikust välja, kasvatatakse puhtas ruumis suures koguses üles ja viiakse pärast kliinikusse patsiendi juurde tagasi.”

Toodetavate rakkudega loodab Biolaborid OÜ minna rahvusvahelisele turule, sest ainult väikses Eestis tegutsedes ei jääks firma ellu. Tööd loodab ettevõte anda aga kohalikele teadlastele.

„Eestis selliseid töötajaid, kellel oleks nn puhta ruumi load, veel pole. Sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid on küll piisavalt, kuid nad peavad enne käima täienduskoolitustel,” rääkis Palm. „Plaanitud on nii, et kui labori avame, siis on kümmekond spetsialisti juba täienduskoolitusel käinud ja töövalmis.”

Biolaborid OÜ sai märtsis toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS), kes annab rakuteraapia labori rajamisele kuluvast ligi kümnest miljonist kroonist 5,8 miljonit. Rahasüsti said EAS-ilt näiteks ka Tartu teaduspark nanotehnoloogia labori tarvis, Harjumaale rajatav biodiislikütuse labor ja Tartu maakonda tulev tervisliku piima biotehnoloogiate arenduskeskuse labor.

„EAS-is otsustati katse- ja pooltööstuslike laborite toetamise programmiga toetada kokku seitsme valdkonna laboreid, mis kõik on oma tegevusalas väga olulised,” selgitas EAS-i innovatsiooni divisjoni direktor Ilmar Pralla. „Tegemist on ühekordse toetusvooruga ja ei ole ette näha, et selliseid toetusi veel tuleks.”