“Õppejõu soov esitada oma versioon toimunust on mõistetav. Kahjuks on ta seda tehes otsustanud valetada. Artiklid sisaldavad ohtralt valesid, väljamõeldisi ning eksitavaid väiteid. Artiklitega püütakse jätta mulje, nagu oleksin üritanud seksi abil akadeemilist karjääri teha, ähvardanud õppejõudu intiimsuhet puudutavate detailide avaldamisega, nõudnud alusetult enda teadusartikli esimeseks autoriks panemist ning veel palju muud. Need väited ei vasta tõele, mistõttu kaalun õppejõu ning Eesti Ekspressi vastu hagi esitamist,” kirjutab Maria vastulauses.

Tema etteheide Eesti Ekspressile on, et ajakirjanik Villu Päärt ei esitatud enne artikli ilmumist talle infot, millest artikkel tuleb, ega andnud võimalust kommenteerida tema vastu esitatud süüdistusi. “Artiklitega on loodud mulje, nagu oleks mulle enne artikli avaldamist esitatud selles sisalduv info ja mina olevat keeldunud selle kommenteerimisest. Tegelikult oli mul artiklite autori Villu Päärtiga paar telefonikõnet, mille käigus ma palusin tal saata küsimused kirjalikult. Kogu Villu Päärti poolt mulle kirjalikult saadetud tekst ammendus järgnevas:
„Selgitage selle väidetava seksvideo tekkimise asjaolusid? Kuidas filmiti, kes filmis. Kas filmitavate nõusolek oli olemas? Miks te asusite selle videoga juhendajat ähvardama?
Te kirjutate 8. veebruar 2012: (järgneb tõlgitud väljavõte meilist, mida artiklis ei ole kasutatud)Ei jäta väga muljet, et tegu oleks seksuaalselt ahistatuga. Selliseid sõnumeid on kümneid, te nõuate juhendajalt lapsi jne. Kui juhendaja keeldub, siis asute ähvardama ja ropendama, palun selgitage oma käitumist.“

“Mul puudus võimalus enamike artiklis esitatud väidete kohta omapoolset seisukohta avaldada,” selgitas Maria.

“Suure osa artiklites esitatud väidete puhul ei ole autor vaevunud eristamast omaenda väiteid õppejõu omadest, esitades õppejõu väiteid faktiliste asjaoludena. Selliselt on esitanud muuhulgas hulk väited, mille tegelikkusele mittevastavust on lihtne dokumentaalselt tõestada.

Artiklis „Politsei uurib professori suhet endise doktorandiga“ kirjeldatakse minu poolt esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse põhjendusi, ja seejärel väidetakse, et nendega tutvunud personaliosakonna juhataja leidis, et „süüdistused õppejõu ebaviisaka käitumise kohta vastavad tõele“. Arvestades kirjelduse detailsust, on raske uskuda, et ajakirjanik ei tutvunud avalduse tekstiga ega pannud tähele, et avaldust põhjendatakse seksuaalse ahistamise, mitte lihtsalt „ebaviisaka käitumisega“. Seksuaalset ahistamist ei ole aga avalduse põhjenduste ning personaliosakonna juhataja reaktsiooni kirjeldamisel isegi mitte mainitud.

Saatsin oma lühikeses vastuses Villu Päärtile väljavõtted mulle õppejõu poolt 2008.a. suvel saadetud meilidest, mille sisuks on nõue, et doktorantuurist lahkuksin, kuna see on meievahelise suhte tõttu muutunud talle ebamugavaks. Kirjad olid järgmised:
01.07.2008: „Kirjuta lahkumisavaldus doktorantuurist. Sa saad väga hästi aru, et kuna oleme olnud seksuaalpartnerid, siis ei saa kesta juhendaja ja õpilase koostöö. Igatahes mina niisuguses olukorras tööd teha ei taha. Kui Sa jääd vägisi, tõmbad Sa ka A ja B ja teiste tööle kriipsu. Samuti ei kannata mu ereelu stabiilsus sellist kombinatsiooni enam välja.“
02.07.2008: „Nii et _, nagu ma Sulle juba eile ytlesin, ei taha ma Sind enam näha. Kuna akadeemilist Sa ei võta, siis ei jää Sul muud yle kui lahkuda.“
Tundub, et Villu Päärtil ei jäänud need sõnumid päris tähelepanuta, nii mainib ta artiklis, et „juba 2008.a. teatas Vello, et ei saa juhendajana olla seksuaalsuhtes oma doktorandiga“. Juhendaja nõue, et temaga intiimsuhtes olnud doktorant peaks tema „eraelu stabiilsuse säilitamiseks“ doktorantuurist lahkuma, leiab Villu Päärti poolt positiivset esiletõstmist kui katse suhtest väljuda.”

Samuti selgitab Maria vastulauses, et tema andmetel on osa Eesti Ekspressis avaldatud sõnumitest, mida ajaleht esitles nii, justkui need pärineks temalt, võltsitud.

“Ma ei saa hetkel kommenteerida kõiki artiklites sisalduvaid sõnumeid, kuna neid ei ole mulle vaatamata minu poolt Villu Päärtile saadetud palvele senini tutvumiseks esitatud. Teadmata nende väidetava saatmise metaandmeid ei ole võimalik kontrollida nende ehtsust ega vajadusel selgitada nende konteksti. Paraku näib osa sõnumitest võltsitud, millele viitab muuhulgas asjaolu, et artiklites esitatud sõnumitega väga sarnaseid, ent detailides siiski erinevaid sõnumeid on saadetud õppejõu poolt Tartu Ülikooli vahendusel Eesti Päevalehele. Minul säilinud sõnumite ja elektronkirjade hulgas ei ole ma suurt osa artiklites esitatutest suutnud tuvastada,” selgitab Maria.

“Minuga ei ole selle kriminaalasjaga seoses mitte keegi ühendust võtnud ning mulle ei ole teada, milles õppejõud mind seal süüdistab ja millise tõendusmaterjali ta oma väidete kinnitamiseks on esitanud. Kõnealustes artiklites selle kriminaalasja kohta esitatud info põhjal jääb mulje, et tegemist on teadvalt vale kuriteokaebusega,” seisab vastulauses.

Maria toob välja ka mõned sõnumid juhendajalt. “Juba 2008.a. andis õppejõud mulle järgmised lubadused: 04.07.2008: „Y ja Z olid lihtsalt lollid, aga nad vähemalt oskasid taanduda vaikselt. Sina saad kaela omaenese väljakutsutud pasarahe.“

28.12.2008: „Ja sa tead, et kui tuleb avalik või poolavalik (kasvõi vaid labori tasemel) jama ja poriloopimine, siis mina võidan ja sina kaotad. Ja sa tunned mind, ma olen väga kangekaelne ja halastamatu ja tambin ka siin lõpuni. Ma ei jäta enne kui sind visatakse välja nii doktorantuurist kui ka medfakist. niipalju mõjuvõimu mul on /…/“

Hea on tõdeda, et õppejõud on vähemalt sõnapidaja mees.”

Jaga
Kommentaarid