Kuratoorium toetab selgelt väliste liikmete kaasamist ülikooli kõrgeimasse otsustuskogusse, kus kavandatava 11-liikmelise nõukogu koosseisust viis liiget oleksid väljastpoolt ülikooli ning kuhu ei kuuluks ühtegi poliitikut. Viis liiget oleksid ülikooli liikmeskonnast, sh üks üliõpilane. Kümme liiget ühiselt valiksid täiendavalt nõukogu esimehe väljastpoolt ülikooli, teatas TÜ pressiteenistus.

Rektor valitakse omakorda nõukogu poolt vähemalt kaheksa liikme poolthäälega, nõukogule esitatud kandidaatide seast. Ülikooli senatile antakse rektori valimise küsimuses veto õigus.

„Ainult sellisel juhul muutuks ülikool avatumaks ning arvestaks ka sisuliselt, mitte formaalselt väliste liikmetega otsuste tegemisel. Vastasel juhul kestavad edasi partnerite kaasamise mängud ning strateegilised, ent sageli valusad otsused jäävad vastu võtmata,“ selgitas kuratooriumi esimees vandeadvokaat Jüri Raidla.

„Seejuures rõhutan eraldi, et väliste liikmete näol ei räägi keegi poliitikutest, vaid ühiskonna arvamusliidritest ja spetsialistidest erinevates eluvaldkondades,“ lisas ta.

Teise põhimõttelise seisukohana toetati ühiselt Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli rolli selgemat määratlemist, et ühiselt paremini mõista rahvusülikooli staatusega kaasnevaid ülesandeid. Rahvusülikooli nimetus on ka täna kehtivas Tartu Ülikooli seaduses, ent sellega kaasnevad rollid on jäänud lahti kirjutamata.

Kuratooriumi istung lõppes tõdemusega, et kõige enam võidab plaanitavatest muudatustest täna ülikool ise, kui tal jätkub piisavalt avarat ja enesekriitilist pilku enda tegevusele.