Arvestades selle haiguse esinemissagedust riigis, võib eeldada, et see arv kutsehaigusena hakkab suurenema, sõnas Rohtmets.

Eestis diagnoositi mullu kokku 355 esmast kutsehaigust, millest enamuse moodustasid vibratsioonitõbi ja ülekoormushaigus. Vibratsioonitõbe diagnoositi mullu 137 juhtumil ehk 38 protsendil kõigist kutsehaigustest ning ülekoormushaigusi 128 juhtumil.

Ligi viiendiku kutsehaigustest moodustab vaegkuulmine, mida diagnoositi mullu 60 juhtumil. Punataudi diagnoositi mullu kaheksal korral, seitsmel juhul neist oli tegu naistöötajatega Pärnumaa kalatööstustes.

Kutsealade järgi on enim kutsehaigusi diagnoositud traktoristidel, kes moodustavad kutsehaigestunute seas kolmandiku. Riskigruppi kuuluvad ka põllutöölised ja loomakasvatajad, keda on kutsehaiguse diagnoosi saanute seas 55 ning auto- ja bussijuhid, kellele pandi esmane kutsehaiguse diagnoos 50 juhtumil.

Võrreldes 1999. aastaga on ligi kaks korda rohkem diagnoositud keevitajate ülekoormushaigusi. Rohtmetsa sõnul on see on ilmselt seotud keevitajate töö halva korraldusega ja valede tööasenditega.

Kutsehaigestunute arv on kõige suurem Põlvamaal, kus diagnoositi kutsehaigus 110 juhtumil. Järgnevad Jõgevamaa, kus registreeriti 42 haigestunut ning Võrumaa 41 kutsehaigestunuga. Kutsehaiguste edetabelis järgnevad Tallinn ja Harjumaa ning Tartumaa.

Kutsehaigused on põhiliselt tingitud halbades töötingimustes ning tööst ohutusnõuetele mittevastavate seadmete ja töövahenditega. Enamus kutsehaigestunuid on vanuses 50-59 aastat. Paljudel juhtudel on need inimesed töötud või pärast kutsehaiguse diagnoosimist jäänud töötuks.

Kutsehaiguste kliiniku andmetel määrati mullu II invaliidsusgrupp 50 kutsehaigestumise juhul ja III invaliidsusgrupp 52 juhul.