Tublimad majaomanikud saavad renoveerimistööde eest preemiat

Ametnikud läksid eile linna peale, et leida Tallinna kõige kaunimalt renoveeritud hoone ja keskkonnaga hästi haakuv uusehitis. Preemiaid veel ei jagatud.

Seisame Tallinna kultuuriväärtuste ameti spetsialistidega Adamsoni tänaval maja number 18 ees. Ametnikud silmitsevad 1930. aastatest pärit, kuid tänavu ülesvuntsitud maja hindavalt. „Maja on korda teinud üks vanem daam, oma rahaga,” vesteldakse isekeskis. Miljööalade osakonna peaspetsialist Eili Siraki lisab tunnustavalt, et värvilahendus on vapustavalt hästi õnnestunud. Hoone fassaadil varieeruvad hallikad ja beežikad toonid.

Linna vahele jalutama ärgitasid ametnikke kauneimate restaureeritud mälestiste, miljöö­aladel paiknevate korrastatud hoonete ning ajaloolist keskkonda väärtustavate uusehitiste otsingud. Usinamad majaomanikud saavad ka rahalise auhinna või tunnustava käepigistuse osaliseks. Nädala alguses seiklesid spetsialistid Kalamajas, Kadri­orus ja Pelgulinnas, eile kulges marsruut läbi Kassisaba, Kesklinna ning Nõmme.

Sümboolne tunnustus

„Premeerimine on rohkem sümboolse väärtusega, peaasi on tekitada majaomanikes tunnet, et restaureerimistöödele järgneb ka tunnustus,” jutustab miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu, kui läbi talvise linna Süda tänava poole jalutame. Lühikesel tänavajupil on lausa kaks hoonet, mis pälvivad ametnike tähelepanu. Mitmekorruselise puumaja ees aadressil Süda 7 kisub ka väikeseks vaidluseks.

„Efekt on küll hea, aga värv ei tohiks olla nii hele, vaid pigem elevandiluukarva,” kostab jutu­kõmast üle muinsuskaitse osakonna peaspetsialisti Oliver Orro hääl. Märkus puudutab maja värvilahendust, sest hoone on pintseldatud lumivalgeks, üle selle jooksevad aga trellidena punased triibud.

Edasi viib meie tee Nõmme poole, sest ka Vabaduse puiestee ääres on üks majake ametnikele silma jäänud. Sellest enam ajab spetsialiste kihevile aga naabruses lagunev, muistset hiilgust õhkuv puitmaja, mille viimasest remondist on arvatavasti aastakümneid mööda läinud. „No see on nüüd küll nali, ajalooline villa kõlgub kokkukukkumise piiril, selle kõrval on teine inimene teinud aga peensusteni korda endise teenijatehoone,” turtsatab Orro.

Ametnikud nendivad ühest suust, et villa aastate meelevalda jätmine on omanikust pesuehtne sigadus.