Tudengeid ootab ees hinnatõus

Mõnel populaarsemal õppekaval tõuseb õppemaks aasta peale kuni 200 eurot.

 Tehnikaülikooli õigusteaduse õppekava kaugõppe ainepunkti tasu tõuseb tuleval õppeaastal 8,2%, mis tähendab ligi 200 euro suurust lisakulu tudengile, kelle õppemaks on aastas niigi enam kui 2200 eurot. Kuigi nii TTÜ, Tallinna ülikooli kui ka Tartu ülikooli esindajad kinnitasid esmalt kui ühest suust, et tulevaks õppeaastaks hinnatõusuplaani ülikoolidel pole ja tegemist on vaid „eurodesse ümberarvutamisega”, tõi lähem uurimine päevavalgele, et järgmisel õppeaastal seisavad paljud tudengid silmitsi üsna märgatava õppemaksutõusuga. Tõsi, osal õppekavadel ainepunkti hinnad hoopis langevad. Näiteks sellal, kui TTÜ kaugõppetudeng peab rihma pingutama, et aastas 200 eurot lisaraha leida, saavad sama ülikooli päevase õppe juuratudengid kergemalt hingata: nende ainepunkti hind läks 4,4% odavamaks.

Hind ka langes

„Oli õppekavu, kus hinnad pisut tõusid, aga oli ka selliseid, kus langesid: näiteks usuteadus, õigusteadus, semi­ootika ingliskeelne õpe,” kirjeldas Tartu ülikooli pressiesindaja Anneli Miljan. Enamik Tartu ülikooli hinnakõikumisi jääb ühe euro piiresse – näiteks õigusteaduse ainepunkti hind langeb praeguselt 57,52 eurolt 57 euroni ehk ligi protsendi võrra. Arstiteaduse hind aga pisut tõuseb: praegusel õppeaastal maksab arstiteaduse ainepunkt eurodesse arvestatuna 89,48 eurot, kuid järgmisel õppeaastal tõuseb see 90 euroni ehk 0,5 protsendi võrra. Tõsi, Tartu ülikoolist leiab ka krõbedamaid hinnatõuse kui pool protsenti: näiteks ettevõtluse bakalaureuseõppe ainepunkt kallineb 7,5%, maalikunsti bakalaureuseõppe ainepunkt 4,3% ning finants- ja kindlusmatemaatika ingliskeelse magistrantuuri ainepunkt 6,6%.

Kuna ainepunkti hind nendel erialadel jääb 38–100 euro vahemikku, siis võib kallimal juhul ulatuda aastane hinnatõus üle 200 euro. Hinnakõikumised erialade kau­pa on tingitud ülikoolide osakondade autonoomiast, kuid raamid paneb paika ülikooliseadus, mis ei luba tõsta õppeteenustasusid rohkem kui 10% aastas. „Ettepaneku õppeteenustasude muutmise kohta teevad teaduskonnad ja kolledžid ise, lõplikult kinnitab õppeteenustasud ülikooli nõukogu. Üldiselt vaatab ülikooli nõukogu õppeteenustasud üle kord aastas, aga kui tuleb teaduskonna või kolled­ži poolt soov mingil õppekaval tasu muuta, vaadatakse see läbi. Põhjendusi õppetasude tõstmiseks on erinevaid: õppevahendite kallinemine (näiteks kunstide osakonnas), gruppide väiksus (aga õppejõud tahavad ikka palka!) ja muid selliseid. Näiteks Tallinna tehnikaülikool põhjendas õigusteaduse kaugõppe ainepunkti hinnatõusu ühtlustamissooviga.

„Oleme lähtunud põhimõttest, et kaugõppe ja päevase õppe tasud ühtlustuksid sarnaselt teiste sotsiaalteaduskonna õppekavadega, nagu ka teistel sotsiaalteaduskonna õppekavadel,” ütles TTÜ õiguse instituudi direktor professor Tanel Kerikmäe, selgitades, miks kaugõppe ainepunkti tasu tõusis 8,2 protsenti, sellal kui päevase õppe ainepunkti tasu langes 4,4 protsenti. Kui arvestada, et aastane õppemaks tasulisel õppekaval ulatub näiteks TTÜ õigusteaduse puhul päevases õppes 2600 euroni ja Tartu ülikooli arstiteaduse puhul 4472 euroni, siis on selge, et keskmisel lapsevanemal sellist summat tagataskust võtta pole ja tuleb vaadata õppelaenu poole. Õppelaenu maksimummäär 2010/2011. õppeaastal oli 30 000 krooni ehk 1917 eurot, mis eelmainitud õppekavade puhul ei kata ka poolt aasta tasust. Sellistel juhtudel võib õppetasu hinnatõus lüüa rahakoti pihta eriti valusalt. Milliseks kujuneb tuleva aasta õppelaenu maksimummäär ja kas see tõuseb õppetasude tõusuga ühes rütmis, ei ole praegu teada, sest õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Ülikoolid on hinnakujunduses vabad

•• Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimehe Maris Mälzeri sõnul on ülikoolid hinnakujunduses vabad ja kellelgi pole võimalik neile selles osas ettekirjutusi teha. „Kui ülikool tõstab hinda, siis tõstab ja riigi tasandil ei saa midagi teha,” sõnas ta.

•• „Seaduse järgi on tegelikult nii, et õppemaksu ei tohi kehtestada, kuid saab kehtestada õppekulude hüvitamise. On erialad, mis on väga kallid ja siis toimub kompenseerimine: inimesed maksavad näiteks juuras rohkem ja sellega kompenseeritakse õppemaks meditsiinialadel, kus on väga kallid õppevahendid ja suur õppekulu,” selgitas Mälzer. Millistel aladel hinda tõstetakse, sõltub osalt nõudlusest. „Hinnatõus sõltub erialadest, näiteks juurast on näha, et inimesed tahavad seda õppida, on valmis maksma ja seega saab hinda tõsta. Igas ülikoolis on mõni magus eriala, kust saab raha teenida,” ütles ta.

•• TTÜ üliõpilasesinduse juhatuse liige Sirli Krikk ei näe õppetasude tõusus probleemi. „Need, kes, lähevad kaugõppesse, on ül­diselt inimesed, kes käivad juba tööl ja on juba arvestanud sellega, et on õppemaks. Usun, et neile on see mõju vähene,” ütles Krikk.