Tudengid ei taha sõjaväkke
PINGE: üliõpilasi häirib teadmatus, kas ja millal nad aega teenima kutsutakse
Tudengid pole rahul kaitseministeeriumis valminud eelnõuga, mille kohaselt ligi 8000 viimastel aastatel kõrgkoolidesse astunud noormeest arvatakse reservväelase kandidaadiks ja kutsutakse hiljem juhusliku ja osalise valiku alusel kahel korral kokku kuueks kuuks aega teenima. Et nominaalajaga ülikooli lõpetanud noormees ei tea viie aasta jooksul, kas teda mitte juba hommepäev teenistusse ei kutsuta, on juba psüühiliselt koormav, ütles üliõpilaskondade liidu volikogu liige Leif Kalev. Eelnõu teise negatiivse küljena tõi Kalev välja tudengite arvamise reservväelase kandidaadiks, mitte aga reservväelaseks.
Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Elar Eha tunnistas, et kahjuks ei saa ükski aastail 1994–1998 ülikooli astunud tudeng olla kindel selles, kas ja millal ta tegevteenistusse kutsutakse.
Eha sõnul tuleneb selline segane olukord kaitseväe puudulikest ressurssidest, mis ei võimalda nii suurel hulgal tudengeid vastu võtta.
Paarsada tudengit on saanud kutse
Üliõpilaste esindaja sõnul tulnuks juhul, kui tudengid oleks arvatud otse reservväelaseks, neid hiljem kursustele kutsudes hüvitada samal ajal saamata jäänud palk. Kalev tähendas, et nimetus “reserväelase kandidaat” võimaldab hüvitise maksmisest mööda hiilida. “Arvan, et see tühik toob kokkuvõttes kaasa massilisi kohtuprotsesse,” lisas ta.
Eha selgitusel arvatakse tudengid reservväelase kandidaadiks, mitte aga otse reservi, põhjusel, et sõjalisi algteadmisi antakse Eesti kaitseväes tegevteenistuses, mida siis reservis omakorda kinnistatakse. “Kuid mida on kinnistada neil, kes pole algteadmisi saanudki,” märkis ta.
Tartu- ja Tartumaa riigikaitseosakonna juhataja Juhan Tamm rääkis, et osakond on saatnud kutse paarisajale tänavu ülikooli lõpetama pidavale tudengile. Tamme selgitusel on noormeestel praegu kehtivast kaitseväeteenistuse seadusest lähtuvalt õigus pikendust saada vaid üks kord, ülikooli õppima asudes.
“Juhul kui noormees ei suuda nominaalaja ehk nelja aastaga kõrgkooli lõpetada, peab ta meile tooma dokumendi põhjendusega,” rääkis Tamm. Tema sõnul on aga suurem osa komisjonis käinud tudengeid teatanud, et ei lõpeta nominaalajaga ülikooli.
Ajalootudeng Martin (22), kes astus ülikooli 1994. aastal, sai kutse juba eelmisel nädalal, kuigi kooliaasta lõpuni on veel kaks kuud. Martin soovib pärast ülikooli lõpetamist jätkata õpinguid magistratuuris. “Paus õppetöös kaitseväe pärast tähendaks mulle vaimset mandumist,” sõnas ta.
Reservohvitserid ei mõista tudengeid
Parima meelega ei lähekski Martin kaitseväkke. “Olen teinud sporti ja olnud sageli mitmesugustes laagrites, mistõttu mul on see organiseeritud kakluse kogemus juba olemas, mida meie kaitsevägi noormeestele esmajoones pakkuda suudab,” rääkis ta.
Soovist vabastada tudengid kohustuslikust ajateenistusest on teatanud vaid Reformierakond, kelle kaugem eesmärk on luua Eestis professionaalne armee. “Sundida aega teenima neid, kes võiksid mõnel muul elualal olla efektiivsed, on väär ja riigile pigem kahjulik,” ütles Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich.
Samas kinnitas eranditult kõrgharidusega inimestest koosnev Eesti reservohvitseride kogu, et mõningate üliõpilasliidrite katsed vältida põhiseadusliku korra täitmist ei ole põhjendatud. “Kõrgharidus ei ole ega saagi olla ajateenistusest eemalejäämise põhjuseks,” rõhutas kogu.
Kogu taunis, et haridusega kaasneva suurema vastutuse kandmise asemel õhutavad üliõpilasjuhid vahetegemist põhiseadusliku kohustuse täitmisel. Reservohvitseride hinnangul on kaitseväes valitseva reservallohvitseride ja -ohvitseride puuduse kaotamisel oluline osa just tudengeil.
