Idee panna tunnel kunsti abil elama, tuues sinna linnaruumiga mängivat kunsti, pärineb tudengite juhendajalt, kunstnik Jüri Ojaverilt.

“Otsustasime seekord mängida kursusetööd välja kohaspetsiifiliste installatsioonidena näituse vormis. Tudengitel põnev, linnarahval põnev,” ütles Ojaver. Kõik tunnelis asuvad tööd on erinevad ja iseseisvad, kuid hakkavad tema sõnul omavahel rääkima.

Tuba tunnelis

Skulptuuritudeng Edith Karlsoni sõnul anti kõigile tudengitele keskkonda sobiva teose loomiseks vabad käes. Karlson ise valmistas eile tunneli keskel “Pissiva naise” skulptuuri, millel savi all vahtplastist karkass. “Olen siin saanud väga erinevat reaktsiooni, ühed ütlevad, et ma olen hull, ja teised plaksutavad käsi,” ütles Karlson.

Maja Saarnio ja Delina Reiss otsustasid tunnelisse tuua soojust, möbleerides ühe tunneli osa 60-ndatest ja 70-ndatest pärit diivanite, tugitoolide, kappide, raadio ja teleriga.

“Tahtsime siia kõledasse kohta natuke kodust tuju luua, et siin oleks parem jalutada,” selgitasid neiud.

Metallitudengid Ullo Ragnar Telliskivi ja Mihkel Kangur seadsid bussiterminali-poolsesse otsa abstraktse skulptuuri “Jäägid”, mis koosneb kasutatud summutitest.

“Tähenduslik on see, et skulptuuri taga on ka kasutatud patareide kogumiskoht,” märkis Telliskivi.

Lisaks installatsioonidele on väljas ka tudengite varasemad skulptuurid. Ojaveri sõnul on võib öelda, et need on “Koidud”, kuna nende valmimist juhendas Mare Mikoff, Viru keskuse serval paikneva “Hämariku” autor.

“Tallinn on Helsingi või Stockholmiga võrreldes nii skulptuurivaene linn, ja need skulptuurid, mis ongi, kipuvad ka kaduma, näiteks Merineitsi Viru eest,” märkis Ojaver.

See-eest jäävad äsjaloodud skulptuurid ja installatsioonid mõneks ajaks linnarahvale imetleda.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena