Tudengite õppetoetusi hakatakse maksma vanemate rahakoti järgi

 (19)
Tudengite õppetoetusi hakatakse maksma vanemate rahakoti järgi
Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul ei pea liit tudengi vanemate sissetulekute järgi toetamist õigeks.Terje Lepp

Muudatust on oodata juba 2012/13. õppeaastal, aga keda ja kui palju toetatakse, on veel lahtine.

IRL-i valitsusprogramm näeb alates 2015. aastast ette tasuta kõrghariduse. Juba 2012. aasta sügisest tahab haridusministeerium muuta praeguse tulemustepõhise õppetoetuste süsteemi vajaduspõhiseks

ehk toetust ei saa enam need, kes hästi õpivad, vaid need, kellel on kehvem majanduslik seis.

Praeguse kava kohaselt saab edaspidi õppetoetuste määramisel otsustavaks üliõpilase vanemate kuusissetulek ja pereliikmete arv. Tudengi vanemate kuusissetuleku andmeid hakatakse jälgima maksu- ja tolliameti kaudu, mille infole kõrgkoolidel praegu juurdepääs puudub.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmaa sõnul ei ole konkreetseid arve veel paika pandud. Seega ei osanud ta ka pakkuda, milliseks kujuneb vanemate sissetuleku alampiir, millest alates hakkab üliõpilane toetust saama. Uue õppetoetuse suuruse kohta märkis ta siiski, et eeldatavasti peaks see olema vähemalt kaks korda suurem kui seni, s.t kuni 128 eurot kuus.

Eesti üliõpilaskondade liidu hinnangul peaks õppetoetusi maksma siiski üliõpilase, mitte mujal elavate vanemate või teiste pereliikmete sissetuleku järgi. „Mõistlik on lähtuda leibkonnast ehk kui tudeng elab üksi, siis on leibkond ta üksi, kui vanemate või elukaaslasega, siis koos nendega,” sõnas liidu juhatuse esimees Eimar Veldre. „Toetuse summad võiksid sissetulekutest tulenevalt olla diferentseeritud eesmärgiga tagada toetusena summa, mis jääks puudu tudengi õpingutele pühendumiseks vajalikust minimaalsest summast.”

Tudeng tahab miinimumpalka

Veldre sõnul seisab liit endiselt ka selle eest, et õppetoetus oleks vähemalt sama suur kui miinimumpalk (umbes 278 eurot). Praegu on põhitoetuse määr 55,93 eurot ja täiendav toetus 28,13 eurot kuus ning toetust saab vaid umbes 15 protsenti tudengitest. „2007. aastal arutati õppetoetuste süsteemi muutmist üliõpilase majandusliku olukorraga arvestavaks ka haridus- ja teadusministeeriumis, aga siis asi soikus, ” märkis Veldre.

2007. aastal samuti jutuks olnud tudengi vanuse ülempiir (noorsootöö seaduse kohaselt on noor kuni 26-aastane) õppetoetuse saajate ringi piiramisel seekord üles kerkinud pole.

Tartu ülikoolis ajalugu õppiv Evelin Orgmets ütles, et on õppetoetuste süsteemi muutmise poolt. „Ma tean palju tublisid õppureid, kes jäävad napilt toetusest ilma, kuigi neil oleks seda raha ehk rohkem vaja,” ütles ta ning lisas, et paljude tudengite hinded kannatavad praegu just nimelt sellepärast, et äraelamiseks käiakse ka tööl.

Seevastu Tartu ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrantuuri minev Liina Liiv pooldab praeguse õppetoetuse süsteemi säilimist. „Tulemuste järgi õppetoetuste andmine on motiveerivam ja kuigi see summa pole teab mis suur, on ta ühele tudengile abiks ikka,” lausus Liiv. Ta kinnitas, et nii tema kui ka tema sõbrad pingutavad selle nimel kõvasti, et õppetoetuste summa igal semestril eelarvesse lisanduks.

Uue ülikooliseaduse kondikava peaks haridusministeeriumi sõnul valmima sügiseks. Peale vajadustepõhise õppetoetuse on ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmaa sõnul plaanis kehtestada ka stipendiumid prioriteetsetele valdkondadele nagu informaatika ja õpetajakoolitus. Kavakohaselt ei sõltuks nende erialade stipendiumid pere majanduslikust olukorrast, vaid annaksid võimaluse teha valikuid teatud valdkondade kasuks ja stipendiumide saamine oleneks õp­peedukusest.

Ülikooliseaduse muutmine

Rektorite nõukogu seisukohad:

Kõrgharidusreformi õnnestumise eelduseks on tegevustoetuste suurem maht võrreldes senise riikliku koolitustellimuse mahuga.

Ülikoolide rahastamise mudelis kokku lepitavad mõõdikud peavad peale tulemuslikkuse arvestama ka õppe kvaliteeti.

Üliõpilaste edasijõudmise tulemuslikkust tuleks arvestada õppeaasta, mitte semestri lõikes.

Eelnõus on jäänud segaseks mõisted „õppekoht, mille õppekulud hüvitab riik”, „koolitusvõimsus” ja „tulemusvaldkond”. Eriti tekitab eelnõu mõistmisel segadust väljendi „õppekoht, mille kulud hüvitab riik” kasutamine kontekstis, kus kaotatakse õppekohtade jaotus riigieelarvelisteks ja riigieelarvevälisteks.

Võõrkeelsetel õppekavadel peab säilima riikliku rahastamise võimalus eestikeelsete õppekavadega samadel alustel.

Loe veel

Küsitavaks jääb, mida sisaldab endas nõue korraldada sisseastumisnõuetele vastavuse

hindamist taasesitamist võimaldavas vormis.

Üliõpilaste toimetuleku tagamiseks peab üliõpilastele vajaduspõhise toetussüsteemi rakendamine toimuma samal ajal reformi teiste osade elluviimisega.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare