Tüdrukud peavad olema ilusad ja nõrgad
Eesti naisuurimus-ja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 5-6 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena.
Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud - on “tüdrukute nurk” vs “poiste nurk”, mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Kuigi tüdrukutel ja poistel ei ole otseselt keelatud vastassoo mängunurgas mängida, esinevad õpetajatepoolne otsene ja varjatud suunamine ning kaaslastepoolne surve valida enda soole “sobilik” mängunurk. Aavik toob näite, et ühes situatsioonis tegid tüdrukud laeva mängides õpetaja arvates liigselt lärmi, mispeale õpetaja katkestas mängu ja tegi neile ettepaneku hakata mängima pabernukkude riietamist, mis on näide soopõhisest suunamisest.
Õpetajad lasevad koristada pigem tüdrukutel
Kohati olid lasteaedades seatud poiste ja tüdrukute kehaliseks arenguks erinevad eesmärgid, näiteks poistele mõeldud “üldfüüsiline” treening ning tüdrukutele “balletilised harjutused”. Uurijad osutavad ka sellele, et kõigis nende külastatud lasteaedades olid õpetajad naissoost, nagu ka valdav enamus Eesti alushariduse õpetajaid.
Õpetajatepoolset soo konstrueerimist uurides ilmnes, et õpetajad osutavad tihti rühma poistele suuremat tähelepanu kui tüdrukutele, kuigi sageli on see tähelepanu negatiivse alatooniga ning käskluste vormis. Samuti aitavad nad kaasa soopõhisele ruumi konstrueerimisele ja kohati kinnistavad poiste jõu ja tugevuse diskursust (ja seeläbi domineerimist) tüdrukute suhtes ning paluvad pigem tüdrukuid kui poisse rühmaruumi koristada.
Tüdrukud tahavad saada emaks, aga poisid isaks mitte
Laste vaateid soorollidele selgitati välja rea lihtsate küsimustega. Näiteks küsiti neilt, milline peaks olema poiss ja milline tüdruk, samuti uuriti ka, millist ametit lapsed tulevikus pidada tahaksid.
Ametite osas jagunesid laste vastused kahte kategooriasse - reaalseteks ja müütilisteks ametiteks. Reaalsetest ametest mainiti eelkõig politseinikku, sõdurit ja tuletõrjujat, uurijat, ehitajat ja sportlast. Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat. Kokkuvõttes eelistasid poisid selliseid ameteid, kus ühiskond näeb tihti vaprust või kangelaslikkust ning kus kasutatakse tihti jõudu ning kus nähakse võimu. Hoolitsevaid ameteid praktiliselt ei mainitud.
Tüdrukud mainisid reaalsetest ametitest õpetajat, lasteaiakasvatajat, arsti, müüjat, teenijat, koristajat, näitlejat, saatejuhti, lauljat ja tantsijat. Vaid kaks tüdrukut soovis saada kosmonaudiks ja üks politseinikuks. Mütoloogilistest ametitest mainiti klouni ja printsessi, tiibadega kassi ja liblikat. Kui võrrelda tüdrukute ja poiste antud vastuseid, siis torkavad silma mõned suhteliselt suured erinevused: kui mitmed tüdrukud väljendasid soovi saada emaks, siis poisid isaks saada ei soovinud.
Poisid peavad olema tublid ja tugevad, tüdrukud tublid ja ilusad
Uurijad küsisid lastelt ka seda, millisena nad ise oma soo head esindajat ette kujutavad. Kui lastelt küsiti, milline peaks olema poiss, siis paljud poisid ütlesid, et poisid peaksid käituma “hästi” ja olema “tublid”, “korralikud” ja “ausad”. Samuti mitmed poisid vastasid et poiss “peab olema tugev” ning “peab tüdrukuid kaitsma”.
Kui tüdrukutelt uuriti, milline üks poiss peaks olema, mainiti, et “poisid peavad tüdrukuid kaitsma”. Kui tüdrukutelt küsiti, kas nemad ei pea poisse kaitsma, vastasid mitmed tüdrukud, et “ei, meie ei kaitse, me oleme nõrgemad kui poisid”.
Samuti uuriti lastelt, milline peaks olema tüdruk. Enamuse poiste arvates peaks tüdruk olema eelkõige “tubli”, “korralik”, “hea” ja “ilusti käituma” . Lisaks toodi välja mitmeid välimust ja riietust puudutavaid aspekte, näiteks sooviti, et tüdruk peab olema: “ilus” ja “pikkade juustega”. Samuti tõid poisid välja tegevusi, mida peetakse poiste arvates tüdrukutele ja naistele omasteks: näiteks peab tüdruk “süüa tegema, tantsima balletti, nukkudega mängima”. Samuti mainiti, et tüdruk peaks olema nõrk „et saaks kaitsta”.
Tüdrukud teatasid samale küsimusele vastates, et tüdrukud peavad „ juukseid kammima, ennast pesema, korralik ja tubli olema, ilusti käituma“. Mitmel korral mainiti ka välise ilu ja tüüpilise naiselikkuse ideaaliga seonduvat: peavad olema „pikad juuksed, ilus, ilusad riided, kleit seljas“. Mõnel korral mainiti ka abivalmidust ja sõnakuulelikkust. On selgelt näha, et tüdrukute puhul toodi (nii tüdrukute kui poiste poolt) poistest rohkem esile välimust puudutavaid aspekte.
Kokkuvõttes leiavad Kadri Aavik ja Kirsti Kajak, et on oluline töötada välja praktilisi meetmeid sooliselt tasakaalustatud hariduse andmiseks.
Aaviku ja Kajaki uuringut saab täies pikkuses lugeda siit: http://www.enut.ee/lisa/lasteaedade_uurimus.pdf
