Tuhande aasta eest hävinud linn

Iru linnus põles maha tuhande aasta eest, aga kaitseb ikka veel linnusemäge tsivilisatsiooni pealetungi eest.

Iru linnusest on kuulnud väga paljud, vähesed on aga viitsinud kohale sõita.

Siiski tasub matk Tallinna ääres Pirita jõe käärus kõrguvale muistsele pelgupaigale ette võtta kasvõi juba siit avanevate vaadete pärast.

"Siin ta on, see Toompea linnuse eelkäija," hüüatab arheoloog Valter Lang, kui on jõudnud künka tippu. Lõuna- ja läänekaares laiub Lasnamäe, põhjas kõrgub teletorn, idas Iru jõujaama korsten. Tsivilisatsiooni tippudest ümberpiiratud linnamägi asub siiski edasi oma iidsel kohal.

Linnamäel on kaks tasast kõrgendikku. Kõrgemat lõunapoolset platood eraldab põhjapoolsest keskvall. Mõlemad kõrgendikud on omal ajal vaenlase eest kaitset pakkunud, kuid mitte ühekorraga.

5.-6. sajandil kindlustasid tookordsed asukad põhjaplatoo. Kui see maha põles, siis ehitati üles lõunakõrgendik. Muldvallidele rajati puidust tarad, osaliselt teenisid kindlusemüürina majade välisseinad. Aastal 900 oli järjekordne tohutu häving, kõik põles maha, selgitab Lang. Pärast seda kindlustati jälle ära põhjaplatoo, tehti kivist vallid ja väravakäik. Tuhande aasta eest on Iru linnus lõplikult maha põletatud, misjärel rahvasuu hakkas Iru linnuseaset linnapäraks kutsuma.

Kõige vanemad asustuse jäljed Irus pärinevad aastast 2000 enne Kristust. "Pole teada, kuhu on maetud inimesi, kui linnus 500.-1000. aastani kasutusel oli. ümbruskonna kalmeid siis ei kasutatud," arutleb Lang.

Linnus on juba looduse poolest hästi kaitstud kohas. Jõgi teeb mäe ümber laia kaare, mäeküljed on päris järsud.

Linnuserahvas kontrollis maanteed, mis kulges linnuse lääneseina alt, samuti Pirita jõe veeteed. "Suurte laevadega siia alla ei saanud, sest vahele jäävad kärestikud," osutab Lang. Selleaegsed linnused ei paiknenud rannikul, vaid ikka sisemaa pool varjus. Ent 11. sajandiks olid esivanemad oma jõus nii kindlad, et ehitasid uue linnuse Toompeale, tugipunktina mereleminekuks.

Iru linnamäge on tahetud kindlustusena kasutada ajaloo jooksul hiljemgi. Peeter Suure merekindlus, mida enne esimest ilmasõda ehitati, kulges Tallinna-Porkkala joonel. üks kindlustatumaid punkte oli Iru.

Praeguseni on näha lõunavalli taha ehitatud suur punker ning põhjavalli taha kaevatud kraav. "Tunnelist pidi kraavi mööda välja sõitma kahuritega rong. Need pidid paugu mere peale ära tegema ja tunnelisse tagasi vurama," selgitab Lang kavalat mõtet.

Aga ajalugu mängis vingerpussi. Higi ja vaevaga maa sisse uuristatud Peeter Suure merekindlus anti sakslastele ära ilma ühegi pauguta.

TIIT KäNDLER