Tühjalt seisev Neitsitorn pääseb viimaks ohtlikust seenhaigusest
Torni purev majavamm jääb Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Henry Kuninga sõnul loodetavasti aasta lõpuks minevikku.
Kuningas rääkis Päevaleht Online’ile, et torni praegune omanik Riigi Kinnisvara AS on lõpuks ometi jõudnud otsusele ja torni avariiohtliku olukorra kõrvaldamine võetakse käsile juba lähikuudel.
„Võib öelda, et tegemist on väga ohtliku seenega, mis võib paari aastaga konstruktsioonid täiesti ära hävitada,“ rääkis Kuningas. Samas nentis ta, et Neitsitornis päris nii hull olukord veel ei ole, sest tegemist on suuresti kivihoonega.
„Torni kokkukukkumine veel päris ei ähvarda, aga kui sellega ei tegeleta, on oht et see levib keldrist üles poole, kus on trepid ja puidust vahelaed ning siis on see juba kordade kulukam,“ selgitas ta.
Kuninga hinnangul muutub olukord Neitsitornis tegelikult iga päevaga hullemaks. „Seen on ikkagi elav organism ja eks ta levib iga päevaga. Et RKAS otsustas juba sel aastal probleemi lahendada, on väga positiivne,“ arvas ta.
Riigi Kinnisvara haldusosakonna juhataja Indrek Klaassen rääkis Päevaleht Online’ile, et novembris pihta hakkavad ja orienteeruvalt kolm nädalat vältavad tööd sisaldavad seenkahjustuse eemaldamist, lammutustöid vajalikus ulatuses, ruumide kuivatamist niiskusest ja töökeskkonna korrashoidu.
„Iga kahjustus võib muutuda ajas hoonele järjest kurnavamaks,“ ei eitanud ka Klaassen, et torni niisama seisma jätta ei tohi.
Torn ootab linnalt ja riigilt ühist meelt
Henry Kuninga sõnul püsib Neitsitorn õnnetus seisus seni, kuni linn ja riik torni tuleviku osas kokkuleppele jõuavad.
„Asi ei olegi edasi liikunud hetkel kahjuks ja probleem on ka selles, et riik pole vastu võtnud otsust, et seda ei tohikski tagastada,“ rääkis Kuningas.
Selge on tema sõnul aga see, et kuni otsust Neitsitorni saatuse osas tehtud pole, ei pruugigi RKAS suuremaid investeeringuid torni matta, kui näiteks poole aasta jooksul võib see juba minna erakätesse.
Klaassen selgitas, et probleem seisnebki pikalt kestnud omandivaidluses.
„Lühike jalg 9 asunud ehitised ja krunt on tunnistatud omandireformi objektiks, meile teadaolevalt on õigustatud subjekti pärijaks U.R.Werner, kes esitas RKASile 2006. aasta oktoobris taotluse, et RKAS hoiduks kinnistu kasutamise ja käsutamise ning omandiõiguse muutmisele suunatud tehingutest ja toimingutest kuni vara tagastamiseni õigusjärgsetele omanikele ja seda on RKAS ka teinud,“ põhjendas Klaassen, miks Riigi Kinnisvara AS seni torni heaks midagi suuremat ette polegi võtnud.
Klaassen tõi torni kasutuna seismise põhjusena välja ka, et riik pole tänaseni vastu võtnud eraldi õiguslikku regulatsiooni, kuidas Saksamaale ümberasunutele vara tagastamine või kompenseerimine peaks toimuma.
Kõik seisab Klaasseni sõnul selle vaatamata, et regulatsiooni vajalikkusele on riigikohus erinevates lahendites korduvalt viidanud.
