Tühjalt seisva korteri kütmine võib peagi muutuda kohustuslikuks
„Ülemisel naabril jäi sügisel remont oma korteris pooleli, talveks kolis perega ämma juurde ja keeras oma korteris kütte kinni. Nüüd pean mina kahe mehe eest kütma, et torud ära ei külmaks,” vannub hüpoteetiline Jüri, pahase korteriomaniku arhetüüp. „Miks ma pean kütma ja selle eest kallist raha maksma, kui ma seal korteris ei ela? Muidugi keeran radikad miinimumi peale,” paugub vastu remonti teinud naabrimees Juhan, samuti hüpoteetiline.
Sellise vastasseisu eri variante on üle Eesti palju. Sageli ei küta oma kortereid inimesed, kes on need investeeringuna kokku ostnud ja seal tegelikult ei ela. Levinud on ka kokkuhoidlikud kodanikud, kes kulutavad viimase sendi soojamaareisi peale ja siis leiavad, et kaks nädalat, mil kodust ära ollakse, võivad radiaatorid külmad küll olla. Selline kokkuhoidlikkus tekitab aga paksu pahandust naabritele: kui mõnevõrra tavalisest jahedam tuba on vaid ebamugavus, siis naabri seinas külmunud torud juba tõsine probleem.
Õigused ja kohustused
Eesti korteriühistute liit (EKÜL) on selle probleemiga võidelnud aastaid ja nüüd, kui justiitsministeeriumis on valmimas uus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, andis EKÜL sinna oma panuse: soovi, et vastutus korteri kütmise eest lasuks korteriomanikul, mitte -ühistul. Seal on EKÜL-i juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul väike, aga oluline vahe. „Täna on seadus selline, et korteriühistu peab tagama kaugküttega või maja oma katlamajaga köetavate hoonete eluruumides temperatuuri 18 kraadi, aga pole seda, et korteriomanik ise peab tagama temperatuuri. Ja nii jäävad korteriühistu käed lühikeseks,” selgitas Mardi.
EKÜL tegi 27. jaanuaril justiitsministeeriumile ettepaneku muuta seadust nii, et korteri temperatuuri eest vastutaks korteriomanik. Kui kõrge see temperatuur peaks olema, pole veel selge. „Meie tegime ettepaneku, et temperatuur peab olema mõistlik. Insenerid ja teised asjatundjad peaks hindama, mis see mõistlik on. Praegu on räägitud vahemikust 16–18 kraadi,” sõnas Mardi.
Selline plaan võib aga kaasa tuua ohtralt vastuolusid. Esiteks – kes mõõdab, et korteris on ka tõesti nõutav temperatuur? Ja kui seda ei mõõdeta, on ühistus endiselt sõna sõna vastu: ühe korteri omanik väidab, et tema korter on seaduses nõutava temperatuuriga, naaber aga kaebab, et ilmselt ikka ei ole, sest temal varbad külmetavad. Teiseks tekib küsimus, mida teha siis, kui korteriomanik kütab mis jaksab, aga temperatuur ei tõuse nõutava tasemeni. See probleem võib esile kerkida soojustamata ja renoveerimata majades, kus jõukamad elanikud kasutavad peale ahjukütte näiteks radiaatoreid, aga vaesem naaber seda ei jaksa ja lepib ahjusoojast saadava 15-kraadise toatemperatuuriga. Kolmandaks – mis saab majadest, kus osa kortereid on tühjad ja omanikuta? Näitena torkavad pähe mitmed endised suurasulad Ida-Virumaal, kus nüüd võivad 20 korteriga majast korralikud omanikud olla vaid neljandikul.
Patrulli ei tule
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Vaike Murumetsa sõnul ei maksa karta, et keegi hakkab termomeetriga mööda kortereid käima. Ka rõhutab ta, et seaduses midagi põhimõtteliselt muuta ei kavatseta.
„Ka kehtiv korteriomandiseadus võimaldab nõuda korteriomanikult mõistliku temperatuuri tagamist, sest seaduse kohaselt peab iga korteriomanik arvestama teiste korteriomanike õigustatud huvidega. See kehtib nii ühistu olemasolul kui ka puudumisel. Seega ei ole põhjust rääkida mingist põhimõttelisest uuendusest ja uuest kohustusest, vaid ehk ainult senise põhimõtte selgemast väljendamisest,” kinnitas Murumets.
Kui kõrge on mõistlik temperatuur, mida tagama peab, on veel lahti rääkimata. „Selle küsimuse kaalumine toimub koos kõigi ülejäänud küsimuste lahendamisega,” ütles Murumets ja lisas, et otsust ei langeta justiitsministeerium üksi, vaid kaasatakse ka majandusministeeriumi spetsialistid. „Selline mõistlik temperatuur ei saa kõikide korteriomandite puhul kindlasti olla ühesugune,” lubas ta.
Aruteludeks on aega – seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 2016. aasta algus. Vajaduse korral saab aga mõned sätted jõustada ka varem. „Ei ole välistatud, et mõned küsimused, mis vajaksid kohe korrigeerimist, jõustuvad n-ö üldkorras ehk kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas,” lisas ta.
Nii praeguse kui ka tulevase seaduse puhul jääb samaks see, et kütmisest või mittekütmisest tekkinud lahkhelid tuleb lahendada kohtus. „Kui korteriomanik oma kohustusi, sh korteris mõistliku temperatuuri hoidmise kohustust korduvalt rikub, siis on kehtiva õiguse kohaselt võimalik nõuda talt korteriomandi võõrandamist.
Selleks peavad korteriomanikud kõigepealt üldkoosolekul võtma vastu vastava otsuse ja vajadusel pöörduma kohtusse,” ütles Murumets. EKÜL-i juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on üks naabritevaheline mittekütmisest ajendatud kohtuasi praegu menetluses, kuid lõpptulemus pole veel teada. „Sanktsioonide osas mingit põhimõttelist muudatust kavas ei ole. Kindlasti ei hakka justiitsministeerium riikliku järelevalve kaudu korterites temperatuuri kontrollima, see jääb endiselt korteriomanike ja -ühistu vahelise tsiviilvaidluse küsimuseks ja kui muu ei aita, siis tuleb nõuda korteriomandi võõrandamist,” rõhutas Murumets. Võõrandamine on võimalik ka eespool toodud Ida-Virumaa näite puhul, kus osa korteriomanikke on nelja tuule poole kadunud. „Näiteks saab kohus rakendada äraolija vara hoiumeetmeid ja selle käigus on võimalik kinnisasi ka võõrandada,” selgitas ta.
***
KOMMENTAAR:
Mida teha külmunud toruga?
Mõistlik on kohe hooldusfirmasse helistada. Võib ka ise fööniga toru kallale minna, aga kui veesõlmed on jäätunud, siis on häda selles, et korteriomanikul pole tavaliselt neile ligipääsu. Kui torud külmuma hakkavad ja veemõõtjad on vastu välisseina ning näiteks luugi taga, aitab sageli see, kui teha luuk lahti ja panna käima puhur, mis laseb seinavahe soojaks. Lahtise leegiga ei maksa midagi teha ja ka tööstusliku fööniga ei tasu uljaks minna, see annab kuni 600 kraadi sooja ja tulekahju on kerge tekkima. Samuti ei tasu hakata torusid lahti peksma või koputama. Kui toru on läbi külmunud, võib see puruneda. Torul on ka mitmeid põlvekohti, mida võib puruks lüüa, nii et toru hakkab hiljem lekkima.
Indrek Vahtra
OÜ Olemar juhataja
***
Kuidas külmumist vältida?
Kui talvehommikul keldris fööniga torude soojendamine ei ole perele meelepärane ajaviide ja maja kapitaalremonti ei hakka keset talve ette võtma, tasub mõelda küttekaablile, mis eraldab toru sees soojust ja hoiab vett külmumast.
AS-i Ensto Elekter turundusjuhi Andres Meresmaa sõnul pole tegemist liiga kalli lahendusega: koduses majapidamises levinud torude puhul piisab ka meetri kohta kümme vatti kulutavast kaablist. Kaablite hinnad on erinevad, kuid algavad kuuest-seitsmest eurost meetri kohta. „Kaabli saab panna nii toru peale kui ka toru sisse, kuid reeglina jäätuvad ära need torud, mis lähevad läbi seina või tulevad maa seest, ja sellisel juhul tuleb kaabel panna toru sisse,” juhendas Meresmaa.
Osavamate näppudega majaomanik saab veetoru lahtivõtmise ja sinna sisse kaabli paigaldamisega ise hakkama, kuid arvestama peab kaht olulist takistust. „Esimene on see, et toru sisse saab kaabli panna ainult sel juhul, kui toru on sirge. Kaablit ei saa läbi toru põlvede ja nurkade ajada, sest seda ei tohi nii järsult painutada. Siis tuleb kaabel panna toru peale ja see on paljudel juhtudel – kui toru on näiteks maa sees – raskendatud. Teine nüanss on see, et tihti on joogiveetorudena kasutusel väga peened torud ja selle puhul on probleem, et kui sinna kaabel ka veel sisse panna, siis võib juhtuda, et toru saab küll kenasti plusskraadidele, aga vee jaoks ei jää enam ruumi. Kui majaomanik ise kaablipaigaldust ette võtta ei riski, siis võtab selle teha enamik santehnilisi teenuseid pakkuvaid firmasid.”
