Prokurör Pruusi sõnul on kõik lähedased juhtunust vapustatud ning keegi ei oska õnnetuse põhjust aimata.

Tema kinnitusel uurib politsei juhtunut kui õnnetust ning kellegi tahtlikku tegu uurijad toimunu taga ei näe.

Hooletus sageli põhjuseks

Päästeameti järelevalveosakonna juhataja Ivar Kaldasauna sõnul sõitis esmaspäeva hommikul Kohilasse töögrupp, kes koos politseiga kaevab tugevasti kahjustada saanud toad lahti ning teeb vajalikud ekspertiisid.

Kohila põleng oli märtsis juba teine tulekahju, mille ohvriks olid lapsed. Ülemöödunud nädalavahetusel suri Jõelähtme vallas vingumürgitusse 12-aastane poiss, kes sulges koos endaealise sugulasega ahju küttes siibri.

Kaldasauna sõnul on tänavu tulekahjudes kokku hukkunud juba 49 inimest, mullu oli samaks ajaks põlengutes elu kaotanud 50 ning 2003. aastal 57 inimest. “Siiski, kui võrrelda ohvreid sel aastal ja varem, jääb silma, et eelmisel aastal leiti hukkunuid rohkem mahajäetud hoonetest ning ohvriteks olid sageli kodutud, tänavu on suurem osa hukkunud elumajades magamise ajal,” tõdes Kaldasaun.

“Vaadates tänavusi tulekahjusid, on 22 juhul tegemist puhtalt hooletu käitumisega, näiteks uinutakse põleva suitsuga või jäetakse tulekolle järelevalveta,” nentis Kaldasaun, toonitades suitsuanduri hädavajalikkust. “Andurid jäävad hinnavahemikku 100–150 krooni, see on sama palju kui baaris kolm õlut, aga ikka eelistavad paljud viimast.”