2006. aastal suri tulekahju tagajärjel Tallinnas 22 inimest, vahendas Põhja-Eesti päästekeskus. See on siiski vähem kui 1999. aastal, mil tuli röövis elu 46 inimeselt.

Tänavu 10 päeva jooksul on Tallinnas aset leidnud kahes tulekahjus surma saanud juba kolm inimest, vahendas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Kirill Teiter.

Ohvrite seas on kõige rohkem kodutuid või alkoholi liigtarvitajaid, mistõttu on probleem pigem sotsiaalne kui tehniline. Üle kolmandiku surmadest on tingitud magamisasemel suitsetamisest.

Tulekahjude tagajärjel hukkunuteks loetakse reeglina inimesi, kelle surma otseseks põhjuseks oli tulekahju ise – see tähendab sissepõlemine, vingu- või muu põlemisel tekkiva gaasi mürgitus või rasked põletushaavad.

Arvestusest jäävad välja juhud, kui inimene oli juba enne tulekahju puhkemist surnud või tapetud, samuti liiklusõnnetuse tagajärjel süttinud autos sissepõlenud inimesed ning juhud, kui tuld kasutati enesetapu- või otsese mõrvavahendina.

Selline arvestus aitab vältida olukorda, kus üks ohver läheb arvesse nii tuletõrje-, liikluspolitsei- kui ka mõrvaregistrisse, mistõttu oli varasematel aegadel statistilisi hukkunuid rohkem kui tegelikke.