Tuleval aastal kardab oma töö kaotada kolmandik töötajatest
Majanduse allakäik ja viimasel ajal toimunud vallandamiste laine on teinud Eesti inimesed oma tuleviku suhtes murelikuks.
Kõigist Eesti Päevalehe tellimusel Faktum & Ariko poolt küsitletutest kardab algaval aastal tööd kaotada 21 protsenti, 40 protsenti ametikohast ilmajäämist tõenäoliseks ei pea ja neli protsenti ei oska veel seisukohta võtta. 34 protsendil vastanutest praegu tööd ei ole, kuid kuna küsitlus hõlmas ka noori ja pensionäre, siis enamik mittetöötajatest tuleb nende hulgast.
Küsitlusest tuli välja, et näiteks Virumaal kardab oma ametikohta kaotada üle poole töötegijatest, kuid ka Tallinnas, kus tööhõive on suurem, ja mujal Eestis ollakse võrdlemisi pessimistlikud. Pealinna töötavast elanikkonnast umbes 61 protsenti uuel aastal ametikohast ilma jääda ei karda.
Küsitlusest selgus veel, et kõrgema haridusega inimestest on töökoht 77 protsendil, ent alg- ja põhiharidusega inimestest käib tööl kõigest 28 protsenti.
Tõsiasjana tuli välja ka see, et muukeelse elanikkonna seas on ametikoha kaotamise hirm tunduvalt suurem, küündides lausa 60 protsendini, samal ajal kui eesti keelt kõnelevatest inimestest kardab vallandamist ligi veerand küsitletutest.
Selle aasta lõpp on toonud Eesti seisu, kus suur osa inimestest on kas otseselt või kaudselt koondamistega kokku puutunud. 22-aastane Kaisa rääkis Päevalehele, et otsis suvi läbi töökohta ja leidis sobiva alles sügise hakul ühes aiandis.
„Ebakindlus on aga suur, ma ei kujuta ette, mis järgmine aasta toob,” jutustas ta. „Minu kollektiivis pole praegu veel koondamisi olnud, seda enam on aga hirm, et peagi keegi vallandatakse.”
35-aastane Madis, kes töötab tarkvarainsenerina, algava aasta ees muret ei tunne. „Meie ettevõttes olid küll koondamised, kuid mina jäin oma ametipostile alles,” selgitas ta ja lisas, et vastav eriala on piisavalt spetsiifiline, nii et tööpõllu lõppemist pole praegu karta. „Ma arvan, et kõige ebakindlamalt tunnevad ennast ehitajad ja tootvatel töödel olevad inimesed,” kommenteeris ta küsitluse tulemusi.
Uue aasta ees tunnevad hirmu ka ettevõtjad ise. Ehitusdetaile valmistava AS-i Wienerberger tehnika- ja tootmisdirektor Raivo Vasnu tõdes samuti, et praegu on rasked ajad kõigil inimestel, ka tootjatel endil.
„Meie koondasime hiljuti oma kollektiivist 22 inimest,” rääkis ta. „Põhjus oli selles, et panime kaks aastat tagasi tööle uue tehase. Hoidsime vana siiani veel töökorras, kuna oli üldine ehitusbuum ja meie teenuseid läks väga vaja, kuid praeguste tagasilöökide tõttu olime sunnitud otsad koomale tõmbama ning tootmist vähendama.”
Wienerbergeri direktor rääkis, et nende firmal pole järgmise aasta eelarvesse küll uusi koondamisi arvestatud, kuid väiksemaid ettevõtjaid ootavad kindlasti ees rasked ajad.
„Olen kindel, et koondamisi tuleb algaval aastal palju,” lausus ta. „Ehitusfirmadel kohe kindlasti. Isikliku prognoosi järgi avaldan lootust, et olukord hakkab paranemise märke näitama 2010. aasta alguses, vahepealne aeg tuleb ettevõtetel lihtsalt kuidagi üle elada.”
Vasnu melanhooliat jagas ka puidust mööblidetaile tootva AS-i Sirje juhataja.
„Koondasime oma 67 töötajast hiljuti 12, põhjuseks on peamiselt see, et ekspordimahtude vähenedes ei saa enam endises mahus toota,” selgitas ta. „Seda, kas uuel aastal veel koondamisi tuleb, praegu veel küll öelda ei oska.”
Töötus on kasvanud rohkem kui poole võrra
•• Võrreldes eelmise aastaga on töötuse arv kasvanud rohkem kui poole võrra. Kui 2007. aasta alguses oli töötuid 13 508 ning nende hulk kasvas aasta jooksul stabiilselt kokku 600 inimese võrra, siis 2008. aasta alguse ja lõpu võrdlus on sünge – möödunud aasta jaanuaris oli töötuid 15 758, praeguse seisuga on ametikohata aga 28 000 inimest.
•• Majanduslikult raske aeg peegeldub kuude läbilõikes tervikuna, sest erinevalt tänavust aastat lõpetavast koondamispaanikast ei kasvanud eelmisel aastal registreeritud töötute arv kuude vahetudes kordagi üle 700. Positiivne oli ka see, et möödunud juunis oli töötute osakaal ligi tuhande võrra väiksem kui sama aasta alguses ja püsis jaanuari seisust väiksemana kuni novembrini. Kõige suurem oli 2007. aastal töötute arv veebruaris, märtsis ja detsembris, ületades ainult nendel kuudel 14 000 inimest.
•• 2008. aasta jaanuaris tegi töötuse kasv jahmatava hüppe, suurendades töötute armeed ühe kuuga üle 1500 inimese võrra. Alla 1700 langes töötute arv tänavu vaid mais ja juunis, ent tõusis juuliks enam kui tuhande kodaniku võrra. Septembris oli töötuid üle 20 000, kolme talvekuu jooksul lisandus veel 8000 töötuks jäänud kodanikku.
Töötaja: uuest aastast ei oska midagi oodata
AS-i Standard müügisalongi juhatajana töötav Merit Porila rääkis Päevalehele, et tema osakonnas töötavad inimesed lootsid alguses, et koondamislaine läheb neist mööda. „Paraku läks vastupidi,” nentis ta. „Mõnda aega tagasi oli meid salongis veel neli, praegu vaid kolm. Päris kurb oli, kui ühel hommikul kolleegile koondamisteade toodi,” nukrutseb Merit ja lisab, et koondamised on tekitanud temas väga ebameeldivat tunnet.
Standardi 226 töötajast koondati hiljaaegu 23, uuest aastast ei oska Merit praegu veel midagi oodata. „Olen siin juba seitse aastat ametit hoidnud, eks näeb, mis tulevik toob,” jutustas ta, lisades siiski, et katsub hoida optimistlikku meelt.
„Ega siis töö ilmast otsa ei lõppe,” on ta kindel.
Merit räägib, et enne koondamisi saadeti töötajatele ka kiri, milles selgitati, et majandusraskuste valguses tuleb ettevõttes otsi koomale tõmmata.
„Teade oli küll võrdlemisi formaalne, aga eks praegu teavad inimesed isegi, et rasked ajad on ees,” märkis Merit, kelle hinnangul on majanduslikult pingeline seis mõjutanud ka tema töötasu.
„Kuna tegelen müügiga, on minu palk võrdelises seoses tulemustega,” rääkis ta. „Viimasel ajal leiab ostjaid aga tunduvalt vähem.”
