Tulevane valitsus plaanib neljamiljardilist maksureformi
Eesti Päevalehe andmeil on selline kompromiss pea ainus võimalus koalitsioon kokku saada, sest ei Reformierakond ega Res Publica ei tagane oma maksualastest lubadustest.
Reformi hind on Eestile umbes neli miljardit krooni aastas.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles, et mõlemad lubadused on võimalik ellu viia. ”Kate on see, et riigil tuleb vähem kulutada. Eks siin tuleb ühiselt maha istuda ja arutada. Reformierakond on erinevatele huvigruppidele raha suhteliselt vähe juurde lubanud ja eks teistel tuleb ka mõelda, kust riigi kulutusi vähendada,” ütles Atonen. ”Oleme riigi kulutusi varemgi vähendanud,” lisas ta.
Palts: vahe on detailides. Res Publica läbirääkimisdelegatsiooni liige Tõnis Palts ütles, et valimislubaduste vahel tuleb leida parim lahendus. ”Kõik neli erakonda tahavad tööjõu maksukoormust alandada, vahe on ainult detailides,“ lausus ta.
Res Publica tulevased koalitsioonikaaslased Rahvaliit ja Isamaaliit jäid kahekordse tulumaksureformi kava kommenteerides napisõnalisteks.
“Kuidas siis lahendatakse seda kuulsat haridusküsimust või tervise- ja regionaalpoliitika küsimusi?” küsis Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. “Kahtlane, kas meil nii palju ressursse on, asi tahab arvutamist.”
Isamaaliidu juhatuse liige Kalle Jürgenson ütles, et mõlemad reformid olid erakondade valimislubadused ja sellistena tuleb neid ka võtta.
Kas Eestis avastati nafta? Parteid kavatsevad eelarvest välja mineva neli miljardit katta valitsemiskulude vähendamise, majanduskasvu ning käibemaksu suurema laekumisega.
Rahandusala asjatundjad ning teised parteid ennustavad aga neljamiljardilisele reformile minnes Eestile raskeid aegu. “Kas Eesti alt on naftat leitud? Või hakatakse Sillamäel uraani kaevandama?” küsis Mõõdukate esimees Ivari Padar, kes enne valimisi astmelisest tulumaksust rääkides ütles, et juba kahe miljardi krooni eelarvest väljaviimine seoks valitsuse käed.
“Ülejäägid juurdekasvust tuleks ikka kulutada arengumeetmete jaoks,” lisas Padar. “Jumal, jumal, kusagil peavad ikka reaalsusel mingid rihmad peal olema.”
Endine Ühispanga juht Aare Urm ütles, et Eesti peaks rohkem tulevikule mõtlema ning mitte oma vara niimoodi ära sööma.
“Neli miljardit! On ikka kohutav küll sellisel viisil oma võimu kinnistada,” märkis Urm. “Sellist laristamist pole olnud kogu taasiseseisvuse aja. See ei ole riigimehelik lähenemine.”
Mida arvate plaanitavast tulumaksureformist?
Heido Vitsur, majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik:
Kui me viime riigi väikeseks ja muudame paljud teenused – nagu tervishoid, haridus, sotsiaalkulutused – tasuliseks, siis on see võimalik. Käibemaks toob kindlasti mingi osa tagasi, aga mis puudutab otseseid halduskulusid, siis Eesti riik on Euroopa oludes niigi tavatult väike.
Aare Urm, endine Ühispanga nõukogu esimees:
Kindlasti me elame selle üle, aga see on küllaltki järsk rahapoliitika muutus. Tahaks kuulda, mida Eesti Pank ütleb selle kohta. Sellist laristamist pole olnud kogu taasiseseisvuse aja. Mul tekib küll päris äraarvamatu tunne, et mis edasi saab. Täiesti uskumatu, et see Eestis toimub.
Ivari Padar, Mõõdukate esimees:
Ma ei tea, kust need võimalused tulevad, aga ma ei näe realistlikku katet sellele asjale. Mina peaministrina näeksin võimalust kulutada 2004. aasta eelarvest selliste ülesannete jaoks miljard krooni. Elame-näeme, võib-olla tuleb nii võimekas valitsus, et saab sellega hakkama.
