Tulevast aastast tõuseb kange õlle ja viina hind
Samuti plaanib valitsus tõsta hasartmängumaksu, mida peab tuleval aastal tasuma ühe automaadi pealt senise 5000 krooni asemel 7000 krooni ja mängulaua pealt senise 15 000 krooni asemel 20 000 krooni.
Nii Juhan Parts kui ka rahandusminister Taavi Veskimägi põhjendasid alkoholiaktsiisi tõusu eelkõige vajadusega kaitsta rahva tervist alkoholi liigtarbimise eest. Parts eitas väidet, nagu tõstetaks alkoholiaktsiisi ja hasartmängumaksu selleks, et kompenseerida seoses tulumaksumäära alandamisega eelarvesse tekkivat puudujääki.
Valitsus kaalus kolme erinevat alkoholiaktsiisi varianti, millest valis vaid kangemate jookide aktsiisi tõstmise. «Valitsuse eesmärk on panustada just nende alkoholiliikide suuremasse aktsiisimäära tõstmisesse, mis kõige enam tervist ohustavad,» selgitas Veskimägi. «Seetõttu suurendasime ka selle alkoholi aktsiisi määra, mida rahvasuus kutsutakse «peediks» (piiritusega kangestatud vein – toim).»
Rahandusminister avaldas veendumust, et Eesti tollisüsteem suudab alkoholi salaturgu kontrolli all hoida.
Aktsiisitõstmise kavale reageerisid eile nii viina- kui ka õlletootjad. Liviko juhatuse esimees Udo Themas avaldas arvamust, et kui aktsiise tõstetakse, siis tuleks seda teha kõigile võrdselt. Ta leidis ka, et alkoholismi leviku põhjused peituvad pigem lahjas ja mitte kanges alkoholis. «Üldteada on see, et noored alustavad alkoholitarbimist lahjade alkohoolsete jookidega,» põhjendas Themas.
Aktsiisitõusuga polnud rahul ka õlletootjad, kes leidsid, et Eesti senine aktsiisipoliitika suunab inimesi tarbima rohkem kangeid jooke. Õlletootjate hinnangul on ka kange õlle joomine tervisele vähem kahjulik kui viinajoomine. «Ka kõige kangemas õlles on vähem alkoholi kui keskmises veinis,» leidis Eesti Õlletootjate Liidu juhatuse esimees Jüri Kert.
Õlletootjate liidu juhi sõnul sarnaneb õllejoomine veini ja teiste kergete jookide tarbimisega ja on seotud üldjuhul suhtlemisega, samas kui kange alkoholi joomise eesmärk peitub ainuüksi selle toimes.
Valitsuse tulude prognoosi kohaselt on tuleva aasta riigieelarve maht 52,2 miljardit krooni ja see lähtub eeldusest, et majanduskasv tuleval aastal on 5,9 protsenti.
Tulumaksumäära langetamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine läheb rahandusministeeriumi andmeil maksma 2,3 miljardit krooni. Umbes sama suur – 2,29 miljardit krooni – on ka vanemahüvitisele kuluv summa.
