Tuleviku kriminalistika küsimus: kas robot tappis peremehe kellegi käsul või läks hulluks?

Teadus areneb meeletu kiirusega ka kriminalistika vallas. Kahe kassi kokkupuutest jõuab sinuni mitu maja eemal elava inimese DNA ja see on tuvastatav. Nutikellaga tehakse kindlaks inimeste surmaaeg. Digilahangud on saanud igapäevaseks. Eesti kohtuekspertiisi instituut (EKEI) saab järgmisel aastal uue põlvkonna DNA-aparaadi, mis suudab öelda ka inimese juukse-, silma- ja nahavärvi.

Homme peab EKEI oma juubelikonverentsi, mille pealkiri on „80 aastat tõe ja õiguse jälgedel”, ja nagu ütleb EKEI direktor Üllar Lanno, peame me vaatama tulevikku. Kriminalistikavallas ei tähenda tulevik enam sugugi ainuüksi ideaalset inimese anatoomia tundmist. Just seetõttu räägivad konverentsil tulevikusuundadest ka mainekad välisteadlased. Näiteks üks Austraalia kohtuekspertiisi asutuse asutajaid ja selle kauane juht Alistair Ross teeb ettekande transformatsioonist kohtuekspertiisiteaduses Austraalia näitel. Kohtuekspertiisiteaduse tulevikust ja võimalustest räägib Briti professor, Dundee ülikooli teadusdirektor Niamh Nic Daéid. Tema on eelkõige tegelenud suurkatastroofidega, kergesti süttivate ja lõhkeainetega. Mõlemad esinejad on omas valdkonnas maailmas tunnustatud spetsialistid.

Politseiuurimise ja kriminalistika tuleviku märksõna on intelligentsuse element, sest nagu viitas Lanno, siis paljud tegevused – murran kuhugi sisse, võtan midagi ära – kanduvad järjest rohkem küberruumi, enamasti väljaspool vastava riigi piire. Väikeste filtreeritud episoodide kaudu tuuakse aga ära suur varandus. Tegevus käib krüpteeritud andmevahetuse kaudu ja omavahel pimevõrgus olevate arvutitega, kohati ainult robotitega.