Tulistamise sündmuskoht piiri ääres sobib ülihästi kauba vahelaoks
Eilne lõunaaeg on üle hulga aja must päev nii kaitsepolitsei kui ka politsei ajaloos – õnnetute asjaolude kokkulangemisel ebaõnnestus üks esmapilgul tavapäraseks kujunema pidanud operatsioon. Põlvamaale Orava valda Piusa külla ühte tallu läbiotsimist tegema läinud kaitsepolitseinikud ja politseinikud sattusid kella 13 paiku tulevahetusse, kui väidetav taluperemees Ago Ursel Waaks (56) nende pihta Kalašnikovi automaadist tule avas.
Kaks kapo ning üks politsei- ja piirivalveametnik said haavata. Üks haavata saanu viidi Võru haiglasse ja kaks Tartu ülikooli kliinikumi. Ühe haavatu, Võru politseiniku, vigastused ei ole õnneks suured. Paraku suri raskelt viga saanud kaitsepolitsei ametnik Tarmo Laul eile õhtul haiglas.
Tartu ülikooli kliinikum eile õhtul haavata saanute tervisliku seisukorra kohta infot ei andnud, viidates, et kokkuleppe kohaselt jagavad teavet kapo ja riigiprokuratuur.
Ootamatud lasud
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on tegemist väga traagilise juhtumiga ning eriti traagiliseks muudab selle asjaolu, et tulistati ametikohustusi täitvaid politseiametnikke. „Tegemist on ulatusliku organiseeritud kuritegevuse juhtumiga. Teada on, et tegemist on kriminaalmenetlusega, mis puudutab ulatuslikku relvade ja lõhkeainete salakaubavedu,” ütles minister.
Eile õhtul teatas riigiprokuratuur, et tule avanud 56-aastane mees oli relvade ja lõhkeainete smugeldamises kahtlustatava isa. Eesti Päevalehe andmetel oli algse kriminaaluurimise keskmes hoopis Ago Ursel Waaksi poeg Peeter Waaks. 33-aastase Peetri kohta avalikest andmetest palju infot ei leia. Äriregistri andmetel tegutses mees veel mõned aastad tagasi puiduäris, kuid enam mitte. Klassikaaslased temast palju ei mäleta. Öeldakse vaid, et omal ajal oli tegemist turske ja lõbusa selliga.
Samuti kinnitas riigiprokuratuur eile hilisõhtul, et 56-aastane mees avas tule automaatrelvast. Kuidas sai mees relva haarata nii, et politseinikud sellele piisavalt kiiresti reageerida ei jõudnud, pole veel selge.
Riigiprokurör Heili Sepp märkis, et kriminaalmenetlus on tõepoolest palju laiaulatuslikum ning seal on praeguseks kinni peetud kahtlustatavaid. Nende arvu ei soostunud ta ütlema. Läbiotsimine Waaksi talus jätkus veel eile hilisõhtul. Sepp ei soovinud täpsustada, kas ja milliseid relvi või lõhkeaineid on sündmuskohalt leitud. Ta lisas, et menetluse raames on läbi viidud ka teisi läbiotsimisi.
Sündmuskoht asub metsatuka servas, paarisaja meetri kaugusel voolavad jõgi ja oja. Piirivalvekordonist asub maja paari kilomeetri kaugusel. Maja ise on üsna suur, kahe- kuni kolmekorruseline ja jätab mulje, et see on ehitusjärgus olnud juba pikemat aega.
Kõrvalhooned on lagunenud, krundile on kogutud väga palju vanametalli ja muud kola, sealhulgas üle kümne vana sõidu- ja veoauto.
Võmmorskist Venemaa piirini on paar kilomeetrit, sealtsamast algab Koidula piirijaam. Tegemist on ideaalse kohaga mingit laadi vahelao jaoks, juhul kui üle piiri tulles tahetakse midagi ladustada.
Kahe valla piiril
Tulistajaga oli Orava vallavanem Ülo Plakso küll varem kohtunud, kuid mitte tuttav. „Väga palju ma temast ei tea. Kui, siis nii palju, et paar kohalikku, kes on temaga äri ajanud, on selle ära lõpetanud,” ütles Plakso. Samuti rääkis ta, et suheldes tundus esmapilgul tegu olevat normaalse inimesega. „Kuid samas tema teine tasand… Kes selleni jõudsid, lõpetasid suhtlemise ära.”
Vallavanema sõnul mees viimasel ajal äriga ei tegelnud. Väidetavalt oli ta äkilise loomuga ning Plakso sõnul võimuesindajatega sina peal ei olnud. „Millega ta täpselt tegeles, seda mina ei tea. Võimalik, et piirikaubandusega. Salaviina pärast kapo sinna ei läinud,” sõnas ta.
Kohalik elanik oli vallavanemale öelnud, et tegemist olevat sellise mehega, kes politseile end niisama kätte ei anna.
Kohalikud elanikud ei võtnud jutte Waaksi seotusest suurema allilmaäriga tõsiselt ja märkisid, et viiekümnendates aastates mees oli rahulik ja tegeles kodus keevitamisega.
Eile räägiti sündmuskohta kirjeldades nii Orava vallas asuvast Piusa külast kui ka Meremäe vallas asuvast Võmmorski külast. Uurimisorganid jäid lõpuks kindlaks viimasele versioonile. Segaduse täpse tulistamise asukoha asjus tingis aga see, et kõnealune majapidamine asub Orava vallavanema Ülo Plakso sõnul Orava ja Meremäe valla piiril, kuid jääb siiski Orava valda Piusa külla.
Pärast juhtunut piiras politsei majapidamise ümber 800 meetri raadiuses. Postid olid üles seatud sildadele ning enne kella 18 sündmuskohale lähemale kedagi ei lastud.
Küla kohal tiirutas helikopter, mis oli toonud Tallinnast politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei osakonna uurijad ning juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa. Kohale olid jõudnud ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross, Lõuna politseiprefekt Tarmo Kohv ja Lõuna prefektuuri kriminaalpolitsei juht Vallo Koppel.
Toimunut võib mõneti nimetada õnnetute asjaolude kokkulangemiseks. Kuna aastaid pole politseinikega operatsioonide käigus midagi juhtunud, oli meeste tähelepanu rutiinsena tundunud läbiotsimist tegema minnes hajunud. Et operatsiooni ei peetud tõsiseks, näitab kas või tõsiasi, et eriüksust sellesse ei kaasatud. Ometi pidi olukord olema piisavalt tõsine, selleks et kaasata kaitsepolitsei.
„Laskmine pidi olema politseinike jaoks väga ootamatu olukord,” nentis üks toimunuga veidi kursis olev politseiametnik. Tema sõnu kinnitab prokuratuuri lause, et Waaks alustas laskmist ajal, mil politseiametnikud juba läbiotsimist teostasid. See tähendab, et enne seda ei oldud Waaksi relvituks tehtud või siis alles otsiti majas leiduvaid relvi. Paraku ei kandnud politseinikud kuulivesti.
„Maailmas tapab politseinikke kõige enam just rutiin,” nentis seda kuuldes üks endine kõrge politseiametnik. „Paraku pean nende sõnadega nõustuma,” tunnistas kohapeale asjaolusid selgitama läinud praegune kõrge politseiametnik.
Endine siseminister Kalle Laanet nentis, et eile aset leidnud tulistamine on politseitöö valus reaalsus, mida ühiskonna turvalisuse eest tuleb paratamatult maksta. „Ühiskond ei ole kunagi nii stabiilne, et me saaksime üle tähtsustada politsei ja päästetöötajate turvalisuse tagamist. See juhtum kinnitab, et politsei ettevalmistus ja varustus vajab kõrgendatud tähelepanu, et luua nende tööks parim turvalisus,” ütles Laanet.
Sündmuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku mõrvakatset käsitleva paragrahvi järgi. Kriminaalasja menetleb PPA kriminaalpolitseiosakond ja juhib riigiprokuratuur eesotsas juhtiva riigiprokuröri Heili Sepaga.
Karistusseadustik tsiviilkäibes keelatud tulirelvast
•• § 4181. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine
(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine, karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud vähemalt teist korda või
2) teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon suures koguses, –
karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, –
karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.
President annetas hukkunud Tarmo Laulule Kotkaristi kuldristi
Alates politsei taasloomisest 1991. aastal on teenistuskohustuse täitmisel hukkunud 19 politseinikku ja üks piirivalvur.
Ida-Viru politseiprefektuuri töötaja Malev Uustal hukkus 1992. aasta novembris jälitamisel kurjategija kuuli läbi.
Tallinna politseiprefektuuri politseipataljoni vanemkordnik Andrei Kopõtov hukkus 1993. aasta veebruaris, kui astus välja naise kaitseks, keda ähvardati relvaga.
Liikluspolitsei büroo Järva rühma inspektorid Argo Kivi ja Marek Lemming hukkusid 1994. aasta detsembris Mäos veoki dokumente kontrollides, kui neile tungis kallale relvastatud kurjategija.
Tallinna politseiprefektuuri Lasnamäe politseijaoskonna komissar Mart Laan hukkus 1996. aasta aprillis varguse väljakutsele vastates, kui kurjategija teda sündmuskohaks olnud maja trepikojas mitu korda tulistas.
Tallinna politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna politseinooreminspektor Maksim Karpov hukkus 1999. aasta oktoobris liikluses peatatud taksojuhi kuuli läbi.
Tallinna politsei juhtimiskeskuse juhtivinspektor Sergei Pärna hukkus 1999. aasta novembris, peatades narkomaanist röövlit, kes teda tulistas.
Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse künoloogiateenistuse konstaabel Julia Gorbatšjova hukkus 2004. aasta novembris kurjategija pommi läbi.
Presidendi avaldus
Tänane päev tõi traagilise teate — teenistuskohuste täitmisel sai surmavalt haavata Kaitsepolitseiameti ametnik Tarmo Laul.
Minu kaastunne kuulub Tarmo Lauli perekonnale, kolleegidele ja sõpradele. Ma leinan koos teiega, leinan Vabariigi Presidendi ja Eesti kodanikuna.
Me langetame täna pea üle 13 aasta Eesti riiki teeninud, Eesti riigi julgeoleku ja meie kõigi turvalisuse eest seisnud noore mehe mälestuse ees.
Oma riigi teenimine on nii ülim privileeg kui ka üks suurimaid vastutusi, mis inimesed enda kanda võtavad. Selle vastutuse hind, nagu me nüüd teame, võib kahjuks olla väga ränk.
Ma tahan, et kõik mõistaksid: see, kes ründab Eesti julgeolekut ja turvalisust kaitsvaid ametnikke, see ründab meie riiki.
Soovin kiiret paranemist Tarmo Lauli haavata saanud kahele kolleegile.
Kadriorus 4. mail 2011
Peaministri ja siseministri avaldus
Täna hukkus Võrumaal Meremäe vallas Võmmorski külas teenistuskohustuste täitmisel kurjategija käe läbi korduvalt heade töötulemuste eest autasustatud kaitsepolitsei töötaja Tarmo Laul. Raskelt sai vigastada veel kaks politseiametnikku.
Avaldame Vabariigi Valitsuse nimel hukkunud kaitsepolitseiniku abikaasale, lastele, emale, õdedele-vendadele, vanaemale ning lähedastele ja ametikaaslastele sügavat kaastunnet.
Me teame, et politseiniku töö on tähtis ja vastutusrikas. Tarmo Laul töötas politseiametnikuna 14 aastat, alates 2001. aastas kaitsepolitseis. Tänane traagiline sündmus tuletab meile valusalt meelde selle elukutse ohtlikkust. Oleme tänulikud hukkunud Tarmo Laulule ja kõigile teistele Eesti politseinikele, kes oma igapäevatöös tegutsevad selle nimel, et Eesti oleks meile turvaline paik elamiseks.
Meid lohutab teadmine, et Tarmo Laul oli üks nendest paljudest ennastsalgavatest politseiametnikest, kes on andnud hindamatu panuse, et meie elu oleks rahulik ja turvaline. Eesti rahvas ühineb leinas, et mälestada kahe poja isa, kes andis oma elu, kaitstes korda ja seaduslikkust riigis. Soovime kiiret paranemist haavata saanud politseiametnikele.
Tallinn, Stenbocki maja, 4. mai 2011
