Soe ja päikeseline suvi ei toonud turismitaludesse loodetud rekordarvu külastajaid, sest talude kohta on vähe teavet ning mõnel puhul jätab teenindus majutuskohas soovida.

Harjumaal Kernus asuva Lepiku turismitalu perenaine Kai Ups ütles, et mullu oli talus külastajaid rohkem. Tänavu on talus ööbinud mõnikümmend peamiselt Soomest tulnud turisti, lisaks peatuvad seal seminaridel osalejad. Perenaine lisas, et ka teised läheduses paiknevad talud kurdavad klientide vähesust.

Kai Upsi sõnul takistab külastajate arvu kasvu vähene reklaam. Talunikul endal puudub reklaamimiseks raha ning ükski organisatsioon pole maaturismi arengut tõsiselt toetama hakanud. Kolm aastat tagasi turismitaluga alustades oli perele toeks Talupidajate Keskliit, kuid praeguseks on koostöö soikunud, nendib Ups.

Ka Saaremaa Loode talu peremees Valdo Lauri tunnistas, et klientide arv oleneb suures osas sellest, kus ja kuidas talule reklaami teha. "Uhkustada ei ole, aga rahvas ikka käib," lausus ta tänavuse suve kohta. "Juunis võinuks olla rohkem külastajaid, aga inimesed vist ei osanud prognoosida, et juba juuni tuleb nii soe, ega võtnud puhkust välja," rääkis Lauri.

Võru Talupidajate Liidu turismikoordinaator Aigar Piho kinnitas, et tänavu ei toimunud taluturismis oodatud hüpet.

Ta lisas, et raskusi klientide saamisega kipub olema taludel, mis ei suuda külastajatele head teenindust pakkuda. "Kui selgub, et talul korduvkülastajaid ei ole, on küsimus teeninduse kvaliteedis," märkis Piho.

Kuigi Võrumaal ja Saaremaal asub enamik Eesti 200 turismitalust, pole Võrumaa talude vahel veel tõsist konkurentsi tekkinud ning turul on ruumi ka uutele alustajatele.

Tema sõnul oli suvi soodne eelkõige turismitaludele, kus saab odavalt ööbida ning midagi huvitavat teha.

"Kes ööbimise hinna üle 200 krooni on upitanud, paneb maksujõulise kliendi valiku ette – kas peatuda talus või siis juba hotellis," lausus Piho.