Looduskaitsjad on putkeihkajate vastu võimetud

Kihnu–Pärnu Kihnu saarel kasvav looduskaitse all ja punasesse raamatusse kantud rand-ogaputk langeb turistide ohvriks, kuid looduskaitsjad ei jõua saarelt taime mineva vedavatel inimestel silma peal hoida. Praami Kihnu Jõnn kapten Johannes Leas ütles, et näeb järjest sagedamini, kuidas turistid haruldast taime Kihnust minema viivad. “Kui mõni aasta tagasi viidi saarelt vaid mõned taimed, siis nüüd paistavad iga teise mandrile sõitva auto tagaaknal rand-ogaputked silma,” lausus ta.

“See on tõepoolest probleem,” ütles Nigula looduskaitseala töötaja Kaja Kübar. “Kes tahavad rand-ogaputki koju tassida, saavad seda takistamatult teha,” nentis ta.

Kübara sõnul murtakse dekoratiivseid taimi selleks, et nendega oma kodu ehtida. “Need on väga atraktiivsed taimed ja neid saab ka kuivatada,” tähendas ta.

Eile hommikul Pärnu turul rand-ogaputki ei müüdud, kuid teadaolevalt on seda haruldast taime nii mõnigi kord olnud võimalik ka turult osta.

Kübar leidis, et Kihnu vald peaks asjasse sekkuma ja turistidele vähemalt teada andma, et tegemist on haruldase taimega. “Sadamasse peaks panema teadetetahvli, mis inimesi teavitaks, milliseid taimi ei tohi hävitada ega neile peale astud,” lisas ta.

Naeruväärne trahv

Kübara sõnul kuulub rand-ogaputk kaitse all olevate taimede teise kategooriasse. “See on küll nõrgem kui esimene kategooria, aga tähendab seda, et taimele tuleb tähelepanu pöörata, et see ei hävineks.”

Kübar ütles, et haruldase taime noppijat saaks trahvida maksimaalselt 300 krooniga.

“Kui võetakse kolm või neli taime, siis peaks see trahv üpris mõjus olema,” leidis ta.

Kübar ütles, et haruldaste taimede kaitsmisel peaksid agaramalt tegutsema keskkonnainspektorid, kuid Pärnumaal on neid nii vähe tööl, et Kihnu saarele jõua. “Politsei ei saa siin midagi teha, ma pole kindel, et nad taime ära tunnevad, zooloogilist õpetust pole neile antud,” märkis ta.

Saarele seaduseraamat

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhtivinspektor Teet Sepp ütles, et loodusteadlased pole häirekella andnud, et rand-ogaputk Kihnus ohus oleks. “Kui meile antakse märku, et asi on hull, siis hakkame tegutsema,” lisas ta.

Sepa sõnul peaks trahvide määramisel arvestama ka sellega, kas rikkuja tegutses pahatahtlikult. “Kui inimene on läinud õnnelikult nagu laps üle aasa ja lille noppinud, siis ei tasu talle maksimaalset trahvi teha,” märkis ta.

Kihnu vallavanem Juhan Vapper ütles, et kuna Kihnu saare päästeametnik täidab abipolitseiniku kohustusi ühiskondlikus korras, siis temale taimede jälgimist kohustuseks teha ei saa.

Vallavanem ütles, et juba tänavu oli plaanis lasta trükki Kihnut tutvustav buklett, mida jagataks tasuta igale praamipileti ostjale või müüdaks paari krooni eest. Raamatukesse kavatsetakse lisaks Kihnu kaardi, ajaloo ja vaatamisväärsuste tutvustamisele panna kirja kõik saarel kehtivad käsud-keelud.

Vapperi sõnul on raamatu trükkimise ajendiks just rand-ogaputke arutu noppimine. “Sel suvel läks mõte rahapuudusel lörri, sest vallaeelarvest ei suuda me seda trükkida, et tasuta jagada,” ütles Vapper. Ta lisas, et tuleval aastal peaks keskkonnafondi toel raamat siiski ilmuma.