Kolmest luubi alla võetud tänavusest kurevõsust Juulast, Ahja ja Rasina kurest on asjatundjatele seni kõige enam avastamisrõõmu pakkunud just viimasena nimetatu. Esmalt pani Rasina kurg uurijad üllatusest kulme kergitama, kui tuli välja, et linnuhakatis põrutas Türki, kus ta on juba oktoobrist alates siia-sinna lennanud, täiesti üksi.

Sookurgede liikumisteel silma peal hoidev maaülikooli ornitoloog Aivar Leito märkis, et seni on teada olnud, et sookurepojad teevad oma elu esimese sügisrände lõunasse kindlasti koos vanematega ja ühes teiste kurgedega parves. „Sookurgede pered lagunevad tavaliselt alles kevadrände eel. Nüüd aga tuleb välja, et see võib ka teisiti olla ja kurgede tegelik rändemudel on muutunud palju keerulisemaks,” selgitas Leito. Seda, et Rasina kurg tegi rännaku iseseisvalt, on kinnitanud nii Ukraina kui ka Türgi linnuvaatlejad, kes käisid üksikut lindu peatumiskohtades uudistamas ja pildistamas.

Ootamatu talvitumispaik

Peale selle, et tänu Rasina kurele leidis esimest korda kinnitust fakt, et sookured on võimelised juba esimesel eluaastal edukalt üksi lõunasse talvitama lendama, tekitas asjatundjates palju elevust ka linnu iseseisvalt ja instinktiga valitud rännutee. „Sookurgede rändetee on kulgenud alati otse üle Musta mere Krimmist Türki ja sealt edasi lõunasse, seega üle Türgi ida-keskosa. Rasina kurg tuli aga Ukrainast Odessa juurest Istanbuli lääneserva hoopis piki Musta mere läänekallast, millist lennuteed pole veel kunagi tuvastatud,” rääkis Leito. „Kogu senine teave kinnitab seda, et sookurepoeg saab omal käel rännata vaid oma seesmise instinkti järgi, sest Rasina kurg lendas joonelt Odessast Istanbuli lähistele ehk otseteed lõunasse.”

Kõige tipuks oli Rasina kure puhul avastuseks ka see, et ta jäi talveks just Türki pidama. Nimelt pole teadaolevalt veel ükski meie ega ka Soome sookurg Türgis talvitunud, nad on sealt vaid läbi rännanud.

Kui Rasina kurg veedab jõulud Istanbuli lähistel Bileciki maakonnas, siis Leito kodukandist Elistverest pärit Juula ja Ahja kurg on esialgu paigale jäänud Horvaatias. Leito arvas, et kui ilmad ka seal talviseks muutuvad, suunduvad nad ilmselt üle Aadria mere ja Itaalia „saapa” edasi Tuneesiasse talvitama.