•• Eesti viimase aja areng on üllatanud Turun Sanomates kirjutanud rahvusvahelise majanduse emeriitprofessorit Urpo Kivikarit sama palju, kui omal ajal üllatas teda Eesti iseseisvuse taastamine.

1977. aastal väitis tollane Eesti NSV valitsusjuht Valter Klauson, et Eesti elatustase olevat kõrgem isegi Lääne-Saksamaa omast. Soome pidanuks olema seega kaugel maas – väide, mida oli raske alla neelata. Kuid Eesti julgus venelasi trotsida ja oma teed minna ehmatas tollal soomlasi. Soomlased olid siis “eestitunumad” kui eestlased ise, leidis Kivikari.

Eesti võime raskustest välja rabeleda on üllatanud järjest hiljemgi. Eestil seisis 1990. aastatel ees üks maailmaajaloo rängimaid väljakutseid. Tuli luua uuesti majanduskord, üles ehitada riik ja integreerida senise võimuga samastunud rahvastikuosa.

Soomest on Eestile palju abi olnud, kuid paljudele üllatavalt pole Eesti Soomest eeskuju võtnud, vaid otsinud kohalikele oludele sobivamaid lahendusi. Nii pole ka hakatud jäljendama soomerootslaste eeskuju Eesti venelaste suhtes.

Kogu Euroopas on selge erinevus endiste sotsialismimaade ja vanade demokraatiate vahel. Eesti ei mahu õigupoolest kumbagi klassi.

Väike riik mahutab ka suuri probleeme, millest mõningaid idapoolne “naabriabi” vaid teravdab. Eesti ise loodab Saksamaa ja Põhjamaade tasemele jõuda vähem kui aastakümnega. Seda võib uskuda või mitte, kuid igal juhul tasub soovida Eestile edu edaspidisekski, kirjutas Kivikari.