Pärnumaal Nigula looduskaitseala loomade turvakodus pool aastat koos elanud karupojad saavad viimaseid päevi ühes mängida, lähipäevil kolivad nad metsa ja hakkavad elama iseseisvat elu.

Nigula looduskaitseala juhataja Enn Vilbaste sõnul viivad loomade turvakodu töötajad osa noortest karudest Ida-Virumaale Alutaguse metsadesse, ülejäänud jäävad elama Lõuna-Eestisse.

Looduskaitseala juhataja sõnul loobusid turvakodu töötajad algsest plaanist karud saartele viia, sest elu on näidanud, et nad ei taha seal elada. "Karusid on prooviks saartele viidud, kuid nad on sealt ära läinud," lisas ta.

Eestis metsades elab 250-300 karu.

Vilbaste ütles, et ta ei tea veel, kas kolmest pesakonnast pärit kuus pooleaastast karu asustatakse ümber kaheste või kolmeste gruppidena. "See oleneb nende enda grupeerumisest," selgitas Vilbaste. "Võimalik, et gruppide suurus on ka neli ja kaks."

Karude uueks elupaigaks on välja vaadatud mitmeid kohti, täpsemat informatsiooni paikade kohta ei anta, kuna karudele ei tule kasuks, kui inimesed nende vastu liiga suurt huvi tundma hakkavad. "Me proovime nad asustada nii metsikutesse piirkondadesse kui vähegi võimalik," lausus Vilbaste.

Vilbaste sõnul viiakse karud mööda Eestit laiali siis, kui metsamarjad valmis saavad. Karud on kõigesööjad, kuid suurema osa nende toidulauast moodustavad marjad ja marjapõõsaste võrsed. "Mustikas, murakas, pohl ja jõhvikas annavad osa nende toidust," ütles Vilbaste. "Sügisel on talviseks rasvavarumiseks oluline pihlakas."

Poolteist kuud tagasi aedikust vabasse loodusesse lastud karupojad liiguvad praegu paariteistkümne ruutkilomeetri suurusel alal ja toituvad taimedest, aga käivad ka turvakodust lisatoitu hankimas.

Looduskaitseala juhataja ei uskunud, et karulapsed tulevikus jäävadki inimeselt toitu otsimas käima. "Elu näitab seda, et ka karu unustab," tähendas ta. "Kui karud ära talvituvad, siis on nad iseenda peremehed. Selleks ajaks on nad oma kodu unustanud ja lähevad otsima paremaid jahimaid."

Pool aastat karupoegadega tegelenud Vilbaste ütles, et ta ei ole karusid kaks nädalat söötmas käinud ja seetõttu nad juba pelgavad teda.

"Sellepärast ma ei kardagi, et nad meie juurde lisatoitu otsima jäävad," lausus ta. "Kui nad ka talvituseni jäävad meile käima, ei juhtu ikkagi midagi."

Lähiajal iseseisvat elu alustavad karud on pooleaastased, kaaluvad ligi 40 kilo ning on küllaltki agressiivsed.

Vilbaste sõnul seisab iga karulaps ise enda eest, aga kui keegi neist hätta jääb, siis tulevad teised kohe appi.

"Kui üks metsas maha jääb ja röökima hakkab, siis on kõik kohe padinal juures," märkis Vilbaste. Karupojad on kahel korral kohtunud ka huntidega ja sellest terve nahaga välja tulnud.