„Kodutus on natukene suurema sisuga nähtus, mis on teisenenud. See, mis toimus pärast majandusreformi veel 1990-aastate teisel poolelgi, siis see oli inimestest mitte olenev. Täiesti korralikud inimesed sattusid sellesse lõksu. Nüüd on pigem tegemist eluheidikutega. Need ei ole sarnased grupid,“ rääkis Vändre Päevaleht Online’ile.

„Ma usun, et meie sotsiaalsüsteem on tegelikult päris arenenud riigi tasemel, meie inimesed päris katuseta, päris tänavale ei satu,“ jätkast ta.

Vändre ei pea toimetulekutoetustest elatuvate inimeste arvu kasvu kodutute arvu suurenemise eelduseks.

Kodutute arv on ka majanduslikult keerulisel ajal jäänud tema hinnangul samaks, mis eelnevatel aastatel.

Vändre rääkis, et kodututega tegeleval Oleviste Hoolekandele on jäänud rahalist toetust tuntavalt vähemaks.

„Samas sellist soosimist, tähelepanu ning neid asutusi, kes oma ülejäävat kaupa ära tahaks anda, neid on rohkem,“ lisas ta.

„Ühiskonna teadlikkus probleemidest ja sellest, et me oleme kõik ühiskonna osa ja peaksime üksteist toetama, see on kogu aeg tõusnud,“ rääkis Vändre.

„Alles eile tuli pakkumine, et ühel firmal on 2000 nuustikut üle. Annaks kodutute saunapäevadeks lihtsalt need ära,“ jätkas ta.

Oleviste Hoolekanne opereerib Koplis koos mitme kristliku organisatsiooniga supikööki, kus on viimasel ajal Vändre sõnul näha, et sinna tuleb nälga peletama lihtsamate alade oskustöölisi.

„Turvamehed, mõned müüjad on tulnud, ei häbeneta küll supikööki,“ ütles Vändre.

Tema sõnul on supiköökide külastajate arv on viimasel ajal kasavanud.

„Tõusnud on pigem just mitte kodutute hulk, vaid nende, kes vajaksid tasuta lõunat,“ sõnas Vändre.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas sotsiaalministeeriumi andmetele tuginedes, et töötuse kasvu tõttu suureneb selle aasta lõpuks toimetulekutoetusest elavate inimeste arv 45 000-ni. Mullu sai toimetulekutoetust kokku 19 825 inimest.