Tütre kaotanud emale käib kohtuasi arstide vastu üle jõu
Oma 20-aastase tütre kaotanud Svetlana kohtuasi Tallinna kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla vastu, millega ta nõuab viie miljoni kroonist valuraha, võib takerduda asja kulukuse taha. Nimelt nõuab kohus nüüd hagejalt endalt arstliku ekspertiisi eest raha ettemaksmist, hind on veel selgusetu. Lisaks tuleb tal tasuda kopsakas riigilõiv – 50 000 krooni, kuna valuraha nõue ise on juba väga suur. Riigilõivu suurus on nõude suurusega tsiviilasjas otseselt seotud.
Riigilõivu on Svetlanal juba 35 000 krooni makstud – 5000-krooniste igakuiste sissemaksetena alates kevadest, kui kohtuasi Harju maakohtus algas. „Viimasel istungil 1. oktoobril toimus aga tõeline pressing: räägiti juba 300 000-kroonisest ekspertiisitasust, mind püüti hirmutada ja asjast loobuma panna,” rääkis Svetlana. Sellise kohtuvestluse toimumist kinnitas ka teda kohtus saatev nõustaja, arsti haridusega Ludmilla Luukas-Anton.
Kohtunik kinnitab hinna
Harju maakohtu pressinõunik selgitas Päevalehele, et ekspertiisi hinna peab kohtunik siiski veel kirjaliku määrusega kinnitama, kui tegija on teada, ning et sellises suurusjärgus need siiski ei ole. Kuid ette maksta tuleb Svetlanal see sellegipoolest. Naine on enda sõnul võimeline maksma lisaks riigilõivule veel umbes 10 000 krooni ekspertiisiks. Ka advokaadist on ta pidanud loobuma, sest rohkem maksta ei ole tal võimalik.
Eesti kohtuekspertiisi instituudi hinnakirjas, mille on kinnitanud vabariigi valitsus, seisab, et ekspertiis koos ravidokumentide ja lisaandmete läbitöötamisega maksab 4500 krooni.
Svetlana tütre Ksenia surma põhjus oli äge sepsis ehk veremürgitus. Svetlana sõnul jäi see aga arstidel diagnoosimata ja ravimata ning eksisid nii kiirabi kui ka haigla arstid. Naine kutsus kiirabi tütrele appi 2003. aasta aprillis kolm korda. Kahel esimesel korral jättis kiirabi tütre koju, viimasel küll viis haiglasse, kuid seal tütar suri. Kahe viimase kiirabi koduvisiidi vahe oli 12 tundi. Kohtusse pöördumise peamiseks aluseks on tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni (AKEK) hinnang, mille järgi oleks teisel korral kiirabi siiski pidanud Ksenia haiglasse viima. Või vähemalt nii tõlgendavad dokumenti Svetlana ja Luukas-Anton.
„21.04.2003 kiirabi visiidi ajal oli haigel tõenäoliselt juba tegemist sepsisega (veremürgitusega), mille puhul on hospitaliseerimine näidustatud,” seisab komisjoni hinnangus. Vastaspool rõhutab aga hinnangu järgmist lauset: „Kiirabikaardi andmeil oli patsiendi üldine terviseseisund rahuldav, kuid narkomaania ja selle võõrutusnähud varjutasid sepsise tunnuseid ning raskendasid kiirabitöötajatel haigusseisundi objektiivset hindamist.”
Seega ei annagi AKEK väljastatud dokument asjale selget hinnangut, millest kinni võtta. Kohtunik Aase Sammelselg nõuabki nüüd uut ekspertiisi, mille eest peab tasuma hageja.
Kaitsja eksimusi ei näe
•• Lääne-Tallinna keskhaiglat kohtus esindav Ants Nõmper advokaadibüroost Raidla Lejins & Norcous leidis, et siin ei ole millegi üle vaielda – arstidel mingit süüd ei lasu ja nad tegid antud tingimustes kõik, mis võimalik. „Asi on aegunud,” lisas ta. Sama argumendiga esineb kohtus ka kiirabi poolt olev Tallinna linna advokaat.
•• Sündmused ise toimusid küll juba 2003. aastal, kuid Svetlana palus kohtus, et hagi aegumist arvestataks sellest hetkest, kui ta sai teada, et tegemist oli arstide eksimusega, ja viis end kurssi meditsiiniliste asjaoludega. Ehk siis 2006. aastal, kui AKEK andis oma arvamuse ja ta sai konsulteerida ka teiste ekspertidega. Aegumise otsuse teeb kohus aga alles koos lõppotsusega, kui ekspertiis on tehtud.
•• Kaotuse korral tuleb naisel siiski maksta kogu riigilõiv ja ekspertiisitasu ning rahuldada ka kostjate õigusabikulude nõue.
Kommentaar
Pille Ilves
Eesti patsientide esindusühingu juht
See juhtum näitab, kui halb on meil kaebuste lahendamise süsteem. Esiteks ma ei saa täpselt aru, miks nõutakse veel uut ekspertiisi ja inimene peab ise selle eest ette ära maksma, kui tervishoiuamet on juba oma hinnangu andnud.
Samal ajal pole praegu patsiendil näiteks rahaliselt võimalik endale isegi kohtusse kaitsjat palgata. See olukord näitab, kui kaitsetu on siiski patsient ja kui raske on selles oma õiguste eest seista.
Süsteem peaks ise olema huvitatud väljaselgitamisest, kas viga tehti. Ja seejärel, kas patsient sai kahju ning kas viga ja kahju on omavahel seotud. Tuleb analüüsida, missugune ja kui suur oli tekitatud kahju.
Meie, patsientide esindusühing, tahame, et kaebuste lahendamise korda muudetaks nii, et patsiendil oleks võimalik vaielda, ka kohtuväliselt.
Kuna kohtumenetlus käib, ei kommenteeri ma antud juhtumit, kuid selge on see, et kõikidel patsientidel peavad olema võrdsed õigused arstiabile, sõltumata nende sotsiaalsest olukorrast või sellest, kas nad on sõltuvushaiged.
