Tutvumine suveniiripoodidega ei üllatanud – valitseb slaavi maitse
Veetis igas neist kõige enam viis minutit, näppis kohalikku ja välismaist kaupa, uuris asju lähemalt, poseeris rikkalike riiulite taustal, väljudes alati tühjade kätega.
Mees polnud üksi – teda saatis kaks nõustajat ja asjatundjat ning parv kirjutajaid, pliiatsid-lindistusaparaadid pihus. Mõnel saatjal oli ühes käes mikrofon, teisel raskelt õlale toetuv filmikaamera. Mees oli abilinnapea Toivo Promm, kes tutvus vanalinna suveniiriäriga.
Vanaturukaelas paikneva osaühingu M. Villadisain kaupluses võtsid osturalliseltskonda vastu naeratavad müüjad, näitasid tähtsale külalisele Lätist ja Leedust toodud merevaiku. Eesti kaubast on müüja Olga sõnul menukad nahast fotoalbumid (800–1500 krooni tükk), müügijuht Irina Bodnar lisab keraamika ja Tallinna vaated. Kui ainult Eesti asju müüa? “Ma kardan, et meie siis vee peale ei jää,” kurdab Bodnar.
Müüja laiutab käsi
Vastupidist rääkis Raekoja platsil asuva MTÜ Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kaupluse juhataja Triin Jalakas. “Inimesed tulevad ja pakuvad ise,” kinnitas Jalakas, et müügiks sobivate kodumaiste suveniiride leidmine pole probleem. Kaupluse hitt on kadakas, kuid osta võib ka merevaiku.
Osaühingu Baltic Suveniir poe eksklusiivne 30 matrjoškast koosnev komplekt maksab 15 000 krooni. Valiku kohta ei ütle müüjad midagi. “Pole minu asi, kust toodud või palju müüakse,” ütles õnnetu ilmega teenindaja, käed risti rinnal. Zlobin Suveniiri pood Pikal tänaval pakub ühes letis 3650-kroonist matrjoškadest malekomplekti ja 35-kroonist Tallinna vaatega välgumihklit. Müüja Irina sõnul küsitakse sõlgi ja rahvariideid, mida aga pole.
Toompea vaateplatvormile suunduva turisti teele jäävad ridamisi kauplused, kus kahel või isegi kolmel korrusel müüakse merevaiku, matrjoškasid ja värvitud mune. Heal juhul on Eesti suveniiridena välja pandud puunukud, külmkapimagnetid ja linnavaated.
Pikk tänav 22 asub Eesti Käsitöö Maja oaasina. Meistrikojad, täna viimast päeva avatud värvikirev kaltsuvaibanäitus “Lapse tuba”, nukud, kaisuloomad. “See on täiesti võhiklik,” kommenteeris maja eestvedaja Liivi Soova mitme poodniku väidet, otsekui poleks kodumaise hõnguga suveniirile kusagilt saada.
Kuidas suveniirivalikut muuta?
Ettevõtlusameti teenistuse direktor Aave Põdra: Ei saa määrata, et müüa tohib ainult kodumaist kaupa. Matrjoškat saab ka Eestist, Narvas neid tehaksegi. Või nagu täna oli – musta peaga poiss, eesti värvides müts ja merevaigust kee kaelas Giididega tuleks rohkem tööd teha.
Kesklinna valitsuse ettevõtluse sektori juhataja Marika Pärn: Välikaubanduse puhul saame määrata sortimendi, aga matrjoška on Eesti käsitöö. Poode on vanalinnas saja ringis, kümmekond firmat kettides.
Kodulinna liikumise juht Tiina Mägi: Aasta tagasi sai tehtud erikomisjon. Jõudsime finessini, et keelata saame ainult midagi, mis ohustab inimese elu või tervist.
Reformierakond soovib, et volikogu teeks ettepaneku kaubandustegevuse seaduse muutmiseks, et omavalitsus saaks õiguse vanalinnas ja teistel muinsuskaitsealadel ohjeldada sobimatu kaubaga kauplemist.
Linnavalitsus ettepanekut ei toetanud.
