Tuuker: Estonia ülestõstmine on kasutu ettevõtmine
Laevade pinnaletõstmine on väga kulukas ja keeruline ette-võtmine ning seotud mitmesuguste riskidega, mistõttu tõstetakse uppunud laevu mere-põhjast pinnale ainult äärmisel vajadusel, näiteks juhul kui valitseb suur reostusoht või uppunud vrakk segab teiste laevade liiklust.
Kuna on praktiliselt võimatu taastada laeva selle endisel kujul, uputatakse merepõhjast üles tõstetud laevad enamasti kusagil mujal (kus nad ei sega laevade liiklust) või lõigatakse vanarauaks. Laevavrakkide vanarauaks ümbertöötlemine pole enamasti tasuv ettevõtmine ning sellest saadav tulu on väga väike või puudub üldse.
Kurskil suur reostusoht
Eriti suurest reostusohust lähtudes tõsteti pinnale tuumaallveelaev Kursk. Sedagi ainult osaliselt, kuna töö oli niivõrd komplitseeritud ja kallis, et ei tasunud ennast ära.
Et teada saada, kas uppunud Estonia merepõhja vastas olevas pardas on avausi või mitte, pole vaja laeva üles tõsta. Piisab tuukrite vee alla saatmisest, nende ülesanne oleks laeva seestpoolt uurida ja võtta videolindile, kas laeva keres on avausi või ei ole.
NSV Liidus korraldati mitmeid ekspeditsioone ja operatsioone laevade pinnaletõstmiseks – raisati miljoneid rublasid ja kokkuvõttes lõppes asi fiaskoga.
Uppunud aluste pinnaletõstmise keerukuse seisukohast on oluline, kui sügaval vee all ja millises asendis alus on, milline on laeva tüüp, kas laeval on last või mitte, milline on lasti liik jne. Lisaks sellele on sadu küsimusi, millel siinkohal ei tahaks peatuda. Huvitav on võrrelda Estonia ja Kurski pinnaletõstmist põhjuste (miks tõstetakse), keerukuse ja maksumuse seisukohalt, sest tuumaallveelaev Kursk asub umbes sama sügaval kui reisiparvlaev Estonia (ligikaudu 100 m).
1. Tuumaallveelaevast Kursk tõsteti osa pinnale ainult eriti suure reostusohu vältimiseks. Estonia puhul on see probleem sadades kordades väiksem.
2. Allveelaevade pinnaletõstmine on kordades lihtsam kui ükskõik millise teise laeva üles-tõstmine.
3. Laeva asend merepõhjas: Kursk lebas kiilul, ilma kreeni ja diferendita, kuid Estonia on külili ja väikese diferendiga. See asjaolu teeb Estonia pinnale-tõstmise keerulisemaks.
4. Estonia pardal on palju liikuvat lasti. Suure inertsjõuga last võib laeva pinnaletõstmise käigus hakata liikuma ettearvamatus suunas, mis on väga ohtlik. Allveelaevadel on aga kõik raskemad esemed kinnitatud.
Estonia pinnaletõstmise teeb keeruliseks suur sügavus, kus tuukrid peavad pikka aega töötama, et laeva vrakki pinnaletõstmiseks ette valmistada.
Mida teha vrakiga?
Kõige lihtsam ja odavam on töötada kuni 12 meetri sügavusel. Tuuker võib pärast töö lõpetamist kohe vee alt välja tulla. Dekompressioonihaiguse vältimiseks ei ole vaja läbida aeglast seisakutega vee alt väljatulemist ning töökoha juures ei pea olema dekompressioonikambrit.
Järgmine sügavuste vahemik on 12–45 meetrit. Pärast töö lõpetamist peavad tuukrid läbima dekompressiooni, seda kas vee all või dekompressioonikambris. Mida suurem on sügavus ja pikem vee all töötamise aeg, seda pikem on ka dekompressiooniks kuluv aeg. Nendel sügavustel kasutavad tuukrid veel õhku.
Järgmised sügavused on 45–60 meetrit. Sellistel sügavustel töötavad spetsiaalse ettevalmistuse ja vastava treeningu läbinud tuukrid.
Kui sügavus on üle 80 meetri, ei saa tuuker enam hingamiseks õhku kasutada. (NSV Liidus on tuukrid õhku hingates töötanud, tõsi küll lühikest aega, ka sügavustel kuni 80 meetrit.) Sellisel sügavusel hakkab inimestel tekkima lämmastiknarkoos. Selle vältimiseks tuleb kasutada hapniku ja heeliumi segusid.
Jättes kõrvale hinna, mis kuluks Estonia pinnaletõstmiseks, on tõenäoline, et meie kõrgesti austatud eksperdid ei saa pinnal olevat laeva nähes palju targemaks. Jääb probleem: mida teha vrakiga edasi?
Laev tuleb pukseerida mingisse sadamasse ja hakata seda vanametalliks töötlema. Maksta tuleb kai renti. Lisaks peab laeval olema ööpäevane valve, et laev vanametalliks töötlemise käigus põhja ei läheks. Maksta tuleb ka kraana eest, enne tükeldamist tuleb laev mudast puhastada. Laeva tükeldamine vanametalliks võib osutuda niivõrd kalliks, et võib ületada ka vanametallist tagasi saadud summa.
Kõike eelnevat kokku võttes leian, et uurimiskomisjoni võib rahumeeli laiali saata, see on kasutu ettevõtmine. Sama hästi võib riigikogu rahastada Noa laeva otsinguid Ararati mäel. Selliste asjade uurimisel tekitab iga leitud vastus kümme uut küsimust, aga põhiküsimustele vastust ei leia.
Plahvatust ei registreeritud
Helsingi ülikooli seismoloogiainstituudi andmetel ei toimunud Estonia huku ööl laevaõnnetuse piirkonnas meres plahvatust, kirjutab Rootsi ajaleht Dagens Nyheter.
Helsingist läänes Porkkala lähistel paiknev Obbnäsi mõõtejaam asub vaid 175 kilomeetri kaugusel Estonia huku paigast ja jaama andurid ei registreerinud laeva huku piirkonnas mingit seismoloogilist aktiivsust ega plahvatust, ütles instituudi direktor Pekka Heikkinen ajalehele.
“Tegelikult oli see seismoloogiliselt ebatavaliselt rahulik öö,” lisas ta.
Heikkineni sõnul suutnuks jaama mõõturid registreerida isegi 1,5-kilo lõhkeaine plahvatuse laeval või selle lähistel.
“Me ei saa öelda, et Estonia pardal ei olnud plahvatust, kuid saame konstateerida, et meie mõõturid ei registreerinud mingit plahvatust,” ütles ta.
Instituut koostab praegu kokkuvõtet Estonia huku öö mõõt-mistulemustest. Aasta pärast Estonia hukku anti mõõtmistulemused rahvusvahelise uurimiskomisjoni käsutusse, kuid komisjon ei avaldanud neid, kuna puudusid andmed selle kohta, et õnnetuse põhjuseks võiks olla plahvatus, kirjutab Dagens Nyheter.
