Tuukrid: Russalka vraki juures laskusime ka 74 meetri sügavusele
Tuukritööde OÜ töötajad Kaido Peremees ja Indrek Ostrat, kes eile õhtul ka vrakile sukeldusid, kinnitavad, et Eestis on kogu vajalik varu selliste tööde jaoks, kuid hindavad, et vrakist surnute ülestoomine on praegustes oludes ränk töö.
Millega praegu tegelete?
Peremees: Jõudsime esimesel päeval kohale hilisõhtul, jäime hiljaks, sest oleme teise töö peal, kuid täna oleme valmis reservis.
Millisel juhul teid kasutatakse?
Peremees: Meid kasutatakse siis, kui soomlastel saab inimkapital otsa. Tuuker ei või kohe pärast pikka sukeldumist alla minna, neli kuni kuus tundi peab olema puhkepaus. Praegu on seal viis meest, all käiakse kahekesi. Et mitte sel ajal tegevusetult istuda, tuleb meid tööle panna.
Sukeldujal on kõikvõimalikud kaablid ja voolikud kaasas ju?
Peremees: Antud juhul pole, sest ilm on selline, nagu on. Tuukritel on balloonid seljas, mis lühendab nende tegevusraadiust. Praegu kasutatava avatud süsteemiga saab olla vee all 15–20 minutit, suletud süsteemiga kuni 45 minutit.
Nüüdseks peaks need vähesed tuukrid olema juba aurust tühjad, kui nad peavad ka tunde puhkama?
Peremees: Tegelikult nad alles kaks tundi tagasi alustasid (eile keskpäeva paiku – toim), sest esimesed tuukrid, kes seal olid, polnud küllalt asjatundlikud. Täna visati sinna erivarustusega tuukrid, kes erinevad tavapäästjatest. Aga ei maksa asjast valesti aru saada – praegu seal olevad mehed on täielikud professionaalid.
Ostrat: Meedias välja käidud arvamus, et Eestis pole mehi, kes oskaks selles sügavuses töötada, on kõige puhtakujulisem vale. Väga hea näide oli, et kaks aastat tagasi tõime Suurupi juures välja allveeroboti ligi 60 meetri sügavuselt. Huvitav on see, et leiti objekt, aga ei suudetud enne sukeldumist tuvastada, kas on kopter või pole kopter. Sellist küsimust meie tehnika puhul tekkinud poleks. Oleks alt väga detailse pildi saanud. Kuid olime sel hetkel teise töö peal.
Mis sügavuses ise töötanud olete?
Ostrat: Russalka vraki juures laskusime 74 meetri peale. Kopteri juures, 45 meetri peal, mida peeti kättesaamatuks sügavuseks, on täiesti kättesaadav edasijõudnute tase. Tõsisem piir algab 50 meetrist, kus tuleb kasutada gaasisegusid, et mitte purjus peaga töötada. Kõrge rõhu all mõjub lämmastik narkootiliselt. Aga see viis tonni (kopter – toim) pole mingi kaal, mida ei saaks välja tõsta, Eestis on niisuguseid tõstepuksiire mitu.
Kuidas hukkunuid sealt alt välja tuuakse?
Peremees: Võib tuua tõstekottidega, mis õhku täis pumbatakse, võib tõsta otsaga üles ja võib ka kaenlas tuua.
Miks on surnukehade toomine vrakist raske?
Ostrat: Esimene probleem oli ukse avamine, et need üldse lahti saada. Kopter on tihedalt täis, laius vaid kaks meetrit, raske varustusega ei saa niisama lihtsalt kusagile taha nurka ronida. Kui üks sealt välja tõmmata, siis põhi on mudane, nähtavus läheb hetkega olematuks. Kõik sõltub ilmast.
Milline on hea ilm?
Peremees: Kolmepalline tuul. Igatahes alla kümne meetri sekundis. Praeguse ilmaga vrakki üles tõsta ei saa.
