Tuulerõugete vastu saab vaktsineerida, lapsi sihilikult nakatada ei soovitata
Kas ikka on 100% kindel, et tuulerõugeid põeb inimene vaid ühe korra elus ja kas iga inimene peaks selle haiguse lapsena läbi põdema? Mina näiteks olen põdenud mumpsi lapsepõlves kaks korda ja sellepärast hoiti mind tuulerõugetesse jäämast, kartuses, et pole see sugugi kindel, et see mitu korda kallale ei tule.
Reeglina põetakse tuulerõugeid üks kord elus ja enamus põeb selle läbi lapseeas juhul kui haigestumist ei reguleerita üldise vaktsineerimisega. Nagu iga nakkushaigust, võib ka tuulerõugeid põdeda korduvalt, kuid seda siiski väga harva.
Kas tuulerõugetesse nakatumist on kerge vältida?
Tuulerõuged on väga nakkav haigus, see levib inimeselt inimesele, tegemist on niinimetatud õhklevi nakkusega, see tähendab, et nakatumiseks piisab ka ühes ruumis, vahel isegi ühes majas viibimisest. Kolmanda isiku kaudu tuulerõuged ei levi.
Missugused on tuulerõugete tüsistused?
Tuulerõugete tüsistuseks on sekundaarsed bakteriaalsed mädapõletikud nahal, viirusest põhjustatud närvisüsteemi tüsistused nagu tserebelliit, meningiit või entsefaliit, harvem ka kopsupõletik, liigesepõletik, orhiit. Kõige sagedamini esineb tüsistusena just nahamädanikke.
Kui räägitakse, et lapsed põevad tuulerõugeid kergemini, siis mida see kergemini põdemine tähendab? Kui kaua peab tuulerõugetes lapsega kodus olema?
Lapsed põevad reeglina tuulerõugeid tõesti kergemini võrreldes täiskasvanutega. See tähendab, et neil on tavaliselt väiksem palavik, vähem tuulerõugete villilist löövet nahal ja üldine seisund vähem häiritud. Tuulerõugetes lapsega peab kodus olema kuni kõik villid nahalt on kadunud.
Miks inimesed tuulerõugete vaktsiinist justkui midagi ei tea? Miks seda varianti kasutada ei taheta? Kas vastab tõele, et haiguse läbipõdemine on parem variant kui vaktsineerimine? Kas vaktsineerimisele esineb vastunäidustusi?
Tuulerõugete vaktsiinist räägivad perearstid lapsevanematele ja soovi korral on võimalik lasta oma last või ennast vaktsineerida. Levinud arvamust, et tegemist on kerge lapseea haigusega, mille võiks lasta läbi põdeda, mitte vaktsineerida, on osaliselt arusaadav, kuid küsimus on selles, et me ei oska ette ennustada, kes põeb kergelt ja kes raskelt. Seetõttu teadlik lapse nakatumise ohtu seadmine ei ole õigustatud tegevus. Teada on, et tuulerõugeid põevad raskemini täiskasvanud (võrreldes lastega), immuunpuudulikkusega isikud ja haigus on ohtlik ka raseduse ajal. Eestis soovitame praegu vaktsineerida lapsi, kes 12.eluaastaks ei ole tuulerõugeid põdenud, arvestades, et vanuse kasvuga raske haiguskulu tõenäosus suureneb.
Immuunpuudulikkusega isikutele on tuulerõuged väga ohtlik haigus ja neid inimesi soovitatakse ka vaktsineerida kindlate kriteeriumite alusel.
Vaktsineerima peaksid ka kõik noored naised, kes planeerivad rasedust ja kes ei ole haigust põdenud kuna raseduse ajal tuulerõugete põdemine kujutab tõsist ohtu arenevale lootele. Juhul kui haigust mittepõdenud inimesel on kokkupuude tuulerõuge haigega, siis tuleks vaktsineerida kolme päeva jooksul kontaktist. See aitab suure tõenäosusega haiguse kas ära hoida või vähemalt kulgu oluliselt kergendada. Mitmed riigid on alustanud massilist kõikide laste vaktsineerimist tuulerõugete vastu põhjendusega hoida ära rasked haigusvormid, tüsistused ja haigestumisest tingitud kahju riigi majandusele.
Selliseid otsuseid teevad kõik riigid kaaludes eelnevalt haigestumise sagedust, selle raskust, hospitaliseerimiste arvu, haigusega seotud töövõimetust ja mitmeid teisi faktoreid ning vaktsineerimise kulu-efektiivsust. Eestis oleme analüüsinud haiguse raskust ja sellega seotud hospitaliseerimist ning leidnud, et me ei erine haiguse tüsistuste ja haiglaravi vajaduse osas oluliselt Euroopa riikidest, kus lapsi praegu ei vaktsineerita, samas on meil olukord parem kui näiteks USAs enne üldise vaktsineerimise alustamist.
Seega soovitame praegu Eestis piirduda riskirühmade vaktsineerimisega (tuulerõugeid varem mittepõdenud alla 12. aasta vanused lapsed, kellel ei ole antud hetkel elusvaktsiinide manustamine vastunäidustatud ja on tõenäoline, et tuulerõugeid põetakse raskel kujul (leukeemiat põdenud lapsed remissioonifaasis, lapsed enne plaanitavat immuunsupresseerivat ravi või enne plaanitavat organsiirdamist); tuulerõugeid varem mittepõdenud isikud alates 12. aasta vanusest; tuulerõugeid varem mittepõdenud naised, kes plaanivad rasestuda; lasteosakondade ja hemato-onkoloogia osakondade tuulerõugete suhtes mitteimmuunsed töötajad). Vaktsineerida võib terveid lapsi ja täiskasvanuid alates 1 aasta vanusest.
Ei vaktsineerita sel ajal kui inimene on ägedalt palavikuga haige, rase, kui tal esineb raskekujuline immuunpuudulikkus või on varem esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid sama vaktsiini manustamise järel.
Kui nüüd on vaktsineeritud, siis kui kaua see mõjub ja kui kindel on, et sellesse haigusesse ei jää? Kui ikkagi jääb, siis kuidas haiguskulg on?
Vaktsineerimine koosneb kahe doosi süstimisest. Järelvaktsineerimise vajaduse kohta praegu soovitusi ei ole. Vaktsineeritud inimene võib ka haigestuda, kuid sel juhul kulgeb haigus kergemini.
Kas põhimõtteliselt on võimalik oma elu ära elada nii, et ei põegi kunagi tuulerõugeid?
Võib küll elada elu tuulerõugeid põdemata, kuid see oleneb haiguse esinemissagedusest antud riigis. Eestis on valdav osa inimesi täiskasvanuikka jõudes tuulerõugeid põdenud. Alati ei pruugi inimene seda ise teada kuna osa põeb väga tagasihoidlike sümptomitega või koguni ilma sümptomiteta. Uuringud on näidanud, et 95% inimestest omab täiskasvanu vanuses kaitsekehi, mis tõestab varasemat viirusega kokkupuudet.
Miks tuulerõuged just talvel välja löövad?
Erinevad viirused eelistavad erinevat aastaaega. Selle põhjus pole teada. Viirus ringleb aga pidevalt ja alati on mitteimmuunseid inimesi, kelle viirus üles leiab. Talvel on tihedam inimeste kooslus kinnistes ruumides, mis tõenäoliselt soodustab haiguse levikut.
