Veeteede ameti peadirektori asetäitja Vello Muru peab üliharuldaseks eilset õnnetust, kui Tallinna lahel uppus vaikse ilmaga viie minuti jooksul kaubalaev Zenitas.

"Olen sõitnud 37 aastat merd ja mind pani see juhtum jahmatama," ütles Muru. "Selles, et laevad püstuvuse kaotavad, ei ole midagi haruldast, kuid ei mäleta, et niimoodi, vaikse ilmaga, oleks miski varem põhja läinud."

Muru sõnul tuleb talle meelde vaid üks 1960. aastate laevaõnnetus, kus kaubalaev Pakriga juhtus midagi sarnast. "Ta küll ei uppunud, vaid sai tugeva kreeni ning sõitis ise madalikule," rääkis ta. "Mis oli kreeni põhjuseks, seda ma ei tea."

"Ei oska põhjuste kohta midagi öelda," ütles "Aktuaalse kaamera" uudistele laeva kapten Aleksandr Dashkov, keeldudes täpsematest kommentaaridest.

Muru ütles, et ta ei taha laevahuku põhjuste üle spekuleerima hakata, kuid kõigi eelduste kohaselt oli laev üle ning ka valesti laaditud. "Selle eest vastutab kapten, kelle käsu all olev vanemtüürimees oleks pidanud kaubalasti õigesti laadimist kontrollima," lausus Muru.

Eileõhtustel andmetel oli laeva lastiks ränimaak.

Muru sõnul on laeva kütusepaakides umbes 30 kantmeetrit diislikütust, mis võib lekkima hakates ohustada keskkonda. "See on paras lahmakas ja sellega võib probleeme tekkida."

Zenitase uppumiskohast on ligi 400 meetri kaugusel üks laev põhja läinud. "Kaardi peal on seal laevavraki märk," rääkis Muru. "Mis põhjustel ja millal see laev hukkus, pole mulle teada."

Mõlemad laevavrakid lebavad umbes 63 meetri sügavuses, mis on Muru sõnul tuukritele raske töökeskkond. "Veeteede ameti tellimusi täitvad tuukrid on kerge tuukriülikonnaga käinud ka 50-55 meetri sügavuses, kuid ma ei tea, kas neist keegi nüüd ka nii sügavale on nõus minema."

Tuukriuuringud ja juurdluse kulud tasub Eesti riik.