Tuuramari maitses hästi
Tallinna loodusmuuseumis algas eile hiidtuur Maria mälestusnädal, mille jooksul kõigile leinajatele pakutakse kaaviari ja balõkki.
Muuseumikülastajatele tasuta pakutav 28,5 kilo kaaviari ja 20 kilo balõkki on mais Muhumaalt püütud Atlandi tuura omad.
"Külmhoonest toodud tuur pidi sulama kaks ja pool päeva, arvasime, et ilmselt ei kõlba süüa. Toidulabori põhjalik analüüs näitas, et kala vastab parima restorani kvaliteedile," märkis loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits.
Haruldane Atlandi tuur sigib vaid nelja-viie aasta tagant, püütud kala oleks tänavu võinud kaks miljonit tuurapoega anda.
"On nii, et sünnipäevale või pulma võib jätta minemata, aga matustele läheb iga endast lugupidav inimene. Sellise tähtsa grand old lady matustelt ei saa puududa," põhjendas keskkonnaminister Villu Reiljan enda kohalolekut. Ministri arvates on Eesti rahvas reeglina loodusrahvas ja armastab elavat. "Kahju, et me ei suutnud Mariat jätta ellu," lausus ta.
"Kui oleksime tuura elusalt kätte saanud, oleksime saksa teadlastega seda väga haruldast liiki paljundada võinud," nentis Eesti suurima tuurakasvatusfirma Ugria tegevdirektor Algis Molis.
Maailmas on säilinud alla tuhande atlandi tuura. See kala on nagu lõhe, meriforell või silm, kes veedab oma elu meres ja jõkke läheb üksnes kudemisajal juunis. Loodusmuuseumi direktori sõnul on arusaamatu, kuidas atlandi tuur jõudis Eesti merre, kus soolsust peaaegu ei ole ja kus tüüpilisel merekalal tekivad nahahaigused.
Atlandi tuura mälestust austasid eile kalaameti juhid, keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas, kümned ajakirjanikud ja fotograafid. Enne kui Balti Sepiku saiale pandud tuura "maist ihu" mekkima asuti laulis Vello Orumets "Jää hüvasti, Maria!". Eesti kõigi aegade suurima kala saatus on topis, temast tehakse ka kolm mulaazhi.
Studio Viridise tegevdirektor Val Rajasaare sõnul on viieliikmeline meeskond juba alustanud topise valmistamist. "Praegu lõikame nahka õhemaks. Mulaazhe hakkame tegema augustis, enne on vaja tellida suur kogus värve ja lakke, et need poole töö peal otsa ei lõpeks," ütles Rajasaar.
Topise tegemine maksab umbes 50 000 krooni, üks koopia umbes viis korda vähem. Valmis topis pannakse Tallinna loodusmuuseumi fondi. Koopiaid saab tulevikus vaadata Tallinna, Saaremaa ja Helsingi loodusmuuseumides. Mulaazhide tegemiseks andis raha Kalakapital.
