Üha enamatel on raske toime tulla
Toimetulekutoetuse saajate hulk on majanduskriisi aastatega rohkem kui kahekordistunud. Kui eelmise aasta üheksa viimase kuu jooksul sai toetust üle 42 000 inimese, siis kaks aastat tagasi sai terve aastaga toetust 19 000 inimest, selgus päringust sotsiaalministeeriumi andmeregistrisse. Terve eelmise aasta andmete esitamisega on ministeeriumil veidi segadust, kuna mullu kevadel mindi üle uuele andmete kogumise süsteemile. Esimeses kvartalis loeti koos vana süsteemiga kokku toetuse saajaid 34 000, ülejäänud üheksa kuuga aga 42 000 – kui palju on nende seas kattumisi, ei oskagi ministeerium täpselt öelda, kuid oletada võib, et terve aasta peale on toetuse saajad 50 000–60 000 ligi. Igal juhul on selge, et need kümned tuhanded inimesed, kelle arv aina kasvab, on pidanud elama kõigest 1000 krooniga ehk 64 euroga kuus. Kui üksikema kasvatab ühte last, kelle eest ta sai 800 krooni kuus, siis see 1800 krooni oligi kogu nende sissetulek, sest toetuse saamiseks peab väga täpselt ära tõestama, et mingit muud sissetulekut perel ei ole. Näiteks kaotab toetust saav pere ka tavalised lapsetoetused.
Uus grupp – uusvaesed
Üheksa kuu jooksul sai toimetulekutoetust ligi 12 000 last, kelle kasvatamiseks oli nende vanematel 800 krooni kuus. Jaanuarist tõstis valitsus toimetulekutoetust 200 krooni võrra, nii esimesele kui ka teisele pereliikmele. Rahuldatud taotluste arvu kasv näitab samuti, et üha rohkem inimesi saab aina rohkem toetusi. Kui 2008. aastal määrati toetusi kokku 59 000 korda, siis mullu juba 165 000. Nii on väljamakstavate toetuste arv kolmekordistunud, mis näitab, et üha enam on inimesi, kes vajavad toetusi korduvalt ega pääse enam oma kehvast olukorrast välja. Kas toetuse saajate hulk võib veelgi kasvada koos jätkuva töötusega, on ka spetsialistidel raske ennustada. „Aitab uute töökohtade teke või näiteks minnakse rohkem ära välismaale ja leitakse seal endale rakendust, osa kaob lihtsalt pildilt ära,” arutles Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar. Kõige tähelepanelikum tasub tema arvates olla aga pikaaegsete töötute puhul, kellel võib juba väga raskeks minna.
„Kui 2000. aastate alguses rääkisime sellisest grupist nagu uusrikkad, siis nüüd saame rääkida juba uusvaestest,” tõdes teadlane. Need on inimesed, kellel vahepeal hakkas juba päris hästi minema, aga nüüd on sattunud suurtesse raskustesse võetud liisingute ja laenude teenindamisega, kui nende firmad kokku kukkusid. Kui palju neid nüüd juba ka pikaajaliste töötute ja toimetulekutoetuste saajate seas leidub, ei ole aga praegu täpselt teada. „Selge on aga see, et valgekraedest töötute grupile ei ole praegu mingeid lahendusi mõeldud, näiteks tööturuametis ei pakuta praegu neile midagi. Neil ei ole vaja õppida, kuidas CV-d kirjutada,” märkis Kutsar. Kutsar juhib tähelepanu sellele, et kui suvisel ajal töötuse näitajad veidi paranesid, siis võis see peegeldada seda, et tol ajal oli rohkem hooajatöid pakkumisel. Nüüd talvel, kui töötutse hulk taas kasvab, on need ära langenud. Toimetulekutoetuse saajaid tuleb talvel rohkem juurde ka kalli kütteperioodi tõttu. Toimetulekutoetust jagavad kohalikud omavalitsused, kelle sotsiaaltöötajad on öelnud, et tegelikult jäävad paljud toetuse taotlejad ka sellest ilma, sest ei kvalifitseeru toetuse saajaks keeruka paberimajanduse tõttu.
Töötuid napilt alla saja tuhande
•• Statistikaameti kogutud tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute arv, mis mullu I kvartalis tõusis rekordilise 137 000-ni, vähenes järgmistes kvartalites ja neljandas kvartalis oli töötuid 93 000 ja töötuse määr 13,6 protsenti. Aasta keskmine töötute hulk oli mullu Eesti taasiseseisvusaja suurim. Heitunute ehk tööotsingutest loobunute arv aga tõusis eelmise aastaga, neljandas kvartalis oli neid juba 10 000, veel kolmandas kvartalis 9000.
•• Tööturuametis võttis tänavu jaanuaris end ametlikult töötuna arvele taas rohkem inimesi kui eelmistel kuudel ning registreeritud töötute arv jaanuaris võrreldes detsembriga kokkuvõttes kasvas. Kuu lõpus oli töötuna kirjas 66 810 inimest ehk 10,3 protsenti.
•• Registreeritud töötuse ja küsitlusega saadud andmete võrdlus näitab, kui suur osa neist on jäänud toetuseta – mingil põhjusel ei ole neil motivatsiooni end töötukassas registris hoida. Vaid umbes pool registrist kadunutest läheb uuele tööle, mis ülejäänutest saab, pole ametitel teada.
