Üha kallinevad kooliraamatud vihastavad lapsevanemaid
Hüppeliselt on viimastel aastatel kallinenud just töövihikud, mille väljaostmine on emade ja isade mure. Mitmes koolis tuli sel sügisel 8. klassi töövihikute eest tasuda 541 krooni eelmise aasta 408 krooni asemel. Kulutused õpikutele, mida koolid kasutavad 3–4 aastat, on aga maksumaksja kanda. 2005. aasta eelarvekava jagab õpikute soetamiseks arvestuslikud 55,4 miljonit krooni, mis teeb ühe õpilase kohta 265 krooni.
”Kui Lätis maksab üks esimese klassi õpikute komplekt 37 eurot, siis Eestis maksab ta 52 eurot. Vahe on oluline, siit on võimalik tihedama sekkumisega näpistada,” tunnistas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) direktor Janar Holm hiljuti kultuurikomisjonis. Süsteemi korrastamist nõudis samas ka isamaaliitlane Tõnis Lukas, kelle väitel peaks REKK õppekirjanduse hindu rohkem ohjama. ”Praegu on jäetud lapsed ja lapsevanemad kirjastustega otse silmsidesse,” lausus Lukas. Teisipäeval jätkub riigikogus arutelu eelnõu üle, millega opositsioon taotleb töövihikute riiklikku kinnimaksmist. Lukase sõnul saaks sel juhul ka riigikontroll hindadel silma peal hoida. Vanemate pahameele on pälvinud juhud, mil kallites töövihikutes täidetakse vaid mõned lehed.
Turg jagatud kahe firma vahel
REKK peaspetsialisti ja Tallinna 21. kooli ajalooõpetaja Mare Räisi sõnul läks kirjastus Avita läinud aastal üle ajalooõpikute ja töövihikute uuele mallile, mis tähendas mõlema kaheks jaotamist. ”Lastel on kergem kanda, kuid topeltkaaned tõstavad hinda,” sõnas Räis. ”Kui küsin oma õpilastelt, mis neile ajaloo õppimises ei meeldi, siis ülekaalukas vastus on, et töövihikute täitmine.”
REKK õppekavade osakonna juhataja Auli Udde sõnul pole töövihikud koolidele kohustuslikud. ”Tavaline vihik võib olla otstarbekam,” lausus ta. Siin on oluline ühiskondlik kontroll, ka lapsevanemad peaksid tundma huvi, mille eest nad maksavad, lisas Udde. Paljud õpetajad soovivad minna üle kas trükitud või kirjastuste netikülgedele pandud töölehtedele. ”See oleks nii keskkonna kui säästlikkuse suhtes mõistlikum kui jätkata seniste töövihikutega,” toetas Holm seda ideed.
Eesti õpikuäri tippu on aastaid kuulunud enam-vähem võrdse turuosaga kirjastused Avita ja Koolibri, kelle juhid ei uskunud töölehtede variandi odavusse. ”Kokkuvõttes tulevad printeri, koopiamasina ja paberi ning autoriõiguse süsteemi kulud kallimad,” märkis Avita omanikfirma AS-i Bit juhatuse liige Marko Usler.
Töölehe eelist ei näinud ka Koolibri direktor Kalle Kaljurand, kelle väitel on selgi juhul tegu paberile trükitud ülesannetega. ”Konkreetse ettepaneku korral mõtleme sellele võimalusele,” märkis ta. Kaljuranna väitel on töövihikute mahu suurenemine tingitud sellest, et kogu vajalik info lihtsalt ei mahu õpikutesse. Kuna töövihikud jäävad lastele, peab seal olema ka aine põhivara – reeglid ja valemid. Avita vihikud valmivad Usleri väitel tihedas koostöös õpetajatega ja läbivad enamasti ka koolikatsetuse. ”Sisuliselt määrab kool töövihiku mahu,” lisas ta. Läti madalaid õpikuhindu põhjendasid kirjastajad sealsete suuremate tiraaidega.
Õpikud hiigelkasumit ei anna
Keskmine tiraa 5000
Koolibri 8. klassi töövihikute komplekti hind eelmisel aastal oli 252 krooni ja tänavu 300 krooni.
2003. aastal oli nii õpikute kui töövihikute tiraaĻ keskmiselt 5000 eksemplari.
Kirjastuse käive oli 50,4 miljonit krooni ja kasum 9,3 miljonit krooni. Kasumit tõi eelkõige aime- ja teatmekirjanduse müük, mille kasumimarginaal ületab õppekirjanduse oma kaks korda.
Avita 8. klassi töövihikud maksid 246 krooni, millesse on arvutatud ka mais lisandunud käibemaks. Komplektis ei ole võõrkeele õppematerjale ega füüsika töövihikut. Avita juht Marko Usler ei soovinud firma majandusseisust lähemalt rääkida.
”Ajad, kus õpik ilmus tiraaĻiga 16 000–17 000 eksemplari, on jäädavalt möödas. Meie uute õpikute trükiarv on tavaliselt 1500–6000, mõningaid venekeelseid õpikuid trükime ka 400–500,” ütles Usler.
”Ühtlast kasumiarvutust õpikute ja vihikute kohta siiski pole, kuid rusikareegli järgi on esmatrükid miinuses.”
Hinda kergitab üldine elukalliduse tõus ja see, et autorid on muutunud teadlikumaks ja küsivad rohkem tasu,” selgitas Usler.
Väikese kirjastuse Künnimees omanik Martin Ehala teeb eesti keele ja kirjanduse töövihikuid, mis alates 1997. aastast on maksnud sama palju. Tänavu lisandus viis protsenti käibemaksu.
Ehala hoiab hindu 20 krooni lähedal, kasutades lihtsamat paberit ning vähem värvi. “Olen kuulnud, et gümnaasiumiõpilastele meeldib, et neid saab rulli keerata ja tasku pista,” on ta Eesti Päevalehele varem öelnud.
