Eelmise poolaasta statistika kohaselt registreeriti kogu Põhja prefektuuri piirkonnas 75 selle kohast rikkumist, millest 17 pandi toime kesklinnas. Sellel poolaastal on vastavad arvud aga 101 ning 97.

Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Truss rääkis Päevaleht Online´ile, et noortel inimestel on suur soov minna lõbutsema, kuid vanus ei vea välja ning laenatakse vanemalt õelt või sõbralt dokument, mis aga lõbustusasutuse sissepääsul turvamehe tähelepanu äratab. Seejärel annab aga turvamees seadust rikkunud teismelise politseile üle.

Enim jäävad võõra või võltsitud dokumendi kasutamisel vahele 15- ning 16-aastased noored, kes tõenäoliselt ei tea, et võõra või võltsitud dokumendi esitamine on kuritegu. "Noored mõtlevad, et mis see siis ikka on - kui ei lasta sisse siis ei lasta sisse ning kõik," selgitas Truss.

Reaalsuses on nii võltsitud kui ka võõra tähtsa isikliku dokumendi esitamine karistusseadustiku järgi karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Trussi sõnul on kontroll lõbustusasutuse sissepääsul karm ning turvafirmad on selles küsimuses ka tublit tööd teinud. Vanemkomissar lisas, et vaevalt on noortele vaja, et nende kohta algatud kriminaalasja kohta registrisse märge jääb.

Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste osakonna vanemprokurör Lea Pähkel ütles, et üldjuhul ei ole vahele jäänud noored varem süütegusid toime pannud, on head õppurid  ning vanemad on lastega juba kurjustanud, mistõttu saadetakse nad esmalt alaealiste komisjoni ette. Enamasti määratakse seal noortele ühiskondlikult kasulik töö ning toimunust teavitatakse ka kooli. 

Kuigi varasema rikkumise puudumisel kriminaalasi lõpetatakse, jääb märge selle alustamisest alles.