Ühe paiga lood: üllatuslikud trehvamised tuttavatel radadel tillukest jäälindu otsides
Fred Jüssi on tõdenud: „Kui sa tahad midagi uut, siis käi vanu radu.” Nii see tõepoolest on. Külastan endale armsaks saanud kohti sageli ja tunnen end seal hästi. Üks selline paik on Tartu lähistel üsna mu elukoha lähedal, sinna jõudmiseks kasutan ainult oma jalgu. Tõsi, teinekord kulub kohale jõudmiseks oma tunnike ja ma ei jõuagi alati pärale, sest unustan end näiteks mõnd tiivulist jälgima või jään lihtsalt vetevulinat kuulama. Kohalejõudmisest olulisem on just teekond.
Mõeldes oma lõppeva aasta looduselamuste peale, teeb mulle kõige rohkem rõõmu kodukakupaari leidmine. Olin kohtumist kodukakuga otsinud üle kolme aasta. Sügis- ja talvekuudel andis kakk ikka huigetega oma kohalolekust teada. Nende aastate jooksul olin läbi käinud kõik siinsed metsatukad ja kaardistanud õõnsustega puid. Käisin neid puid regulaarselt vaatamas, lootes, et ühel päeval istub seal õõnsusel kodukakk. Tänavu see nii ka juhtus!
