Ühiskonnategelased esitasid Helsingi ülikoolile Bäckmani kohta arupärimise

 (139)

Eesti ja Soome ühiskonnategelased saatsid Helsingi ülikooli rektorile avaliku kirja, milles küsivad, kuidas on võimalik, et Eesti iseseisvust eitav propagandist Johan Bäckman saab Soome ülikoolis töötada õppejõuna.

Riigiteaduste doktori ja kolumnisti Iivi Masso koostatud pöördumises juhitakse Helsingi ülikooli rektor Thomas Wilhelmssoni, kantsler Ilkka Niiniluoto ja õigusteaduskonna dekaani Juha Kekkose tähelepanu sellele, et õigusteaduskonnas töötab dotsendina Johan Bäckman, kes on avalikult ja Helsingi ülikooli nimel sõna võttes nimetanud Eestit Venemaa osaks ja okupatsiooniaastaid vaid natside propagandaks.
Dotsent Johan Bäckman õpetab sel õppeaastal Helsingi ülikoolis õigussotsioloogiat ja ainet nimega “Venemaa ja Eesti õiguspoliitika erinevusi“.
„Bäckmani avalikud seisukohad ei ole vaid tema arvamus. Eesti riigi olemasolu õiguse küsimuse alla seadmise ja Eesti nimetamise Venemaa osaks võib liigitada riigi ja rahva vastu suunatud vaenulikuks propagandaks,“ kirjutavad kolmteist Eesti ja Soome ühiskonnategelast.
„Bäckmani võib tema väljaütlemiste järgi võrrelda holokausti eitajaga, kes õpetab ülikoolis juutide ajalugu. Kas ka see oleks Helsingi ülikoolis võimalik?“
Kirja autorid esitavad Helsingi ülikoolile järgmised küsimused: Kuidas on võimalik, et Helsingi ülikool aktsepteerib olukorda, et Venemaa ja Eesti poliitikat puudutavaid loenguid annab Eesti ajaloo ja tänapäeva kohta tõele mittevastavat ja vaenulikku propagandat levitav isik? Kas ülikoolis õpetavatelt inimestelt eeldatakse faktide tunnustamist? Kas ülikool kavatseb võtta dotsendi väljaütlemiste suhtes seisukoha?

Üks pöördumise allkirjastanutest, Imbi Paju, avaldas lootust, et kiri tekitab ühiskonnas vähemasti arutelu. „Ma arvan, et ülikool peab ka reageerima, see on siiski avalik kiri,“ sõnas Paju.

Imbi Paju sõnutsi on hämmastav, et Johan Bäckman üldse ülikooli tööle pääses. „See näitab, nagu oleks ülikoolis aeg seisma jäänud,“ sõnas ta.

Samal teemal:

Samas on ülikooli rektor Thomas Wilhelmsson varem öelnud, et Helsingi ülikoolis on iga teadlane oma arvamustes vaba. Rektor rõhutas siiski, et tema arvamusvabadust pooldav arvamus ei kajasta ülikooli ametlikku seisukohta.

Haritlaste ja ühiskonnategelaste avalikule pöördumisele on alla kirjutanud 13 ühiskonnategelast: koostaja Iivi Anna Masso (Helsingi ülikooli riigiteaduste doktor üldise riigiteaduse õppetoolis) ja tema mõttekaaslased Imbi Paju (ajakirjanik, kirjanik ja režissöör), Sofi Oksanen (kirjanik), Stefan Brunow (ajakirjanik), Elhonen Saks (ajaloolane ja kirjanik), Jevgeni Kristafovitš (Eesti venekeelse ühenduse Avatud Vabariik juhataja, juuratudeng), Suvi Salmenniemi, (riigiteaduste doktor, Helsingi ülikool), Anna Rotkirch (riigiteaduste doktor), Jussi K. Niemelä (vabamõtlejate liidu juht ja Humanisti peatoimetaja), Lasse Lehtinen (Euroopa Parlamendi liige), Henrik Lax (Euroopa Parlamendi liige), Mikael Enckell (psühhoanalüütik ja kirjanik) ning Katri Vallaste (doktorand Aleksandri-instituudis).

Imbi Paju sõnutsi ei ole 13 ühiskonnategelast Soomes sugugi ainsad, kes pole Bäckmani õppejõustaatusega rahul. „Ma tean, et on ka teisi inimesi – Soome poolt – kes on ülikooli poole pöördunud,“ ütles Paju. 

Johan Bäckman

Johan Bäckman on peale Helsingi ülikoolis töötamise riigiteaduste ja kriminoloogia dotsent ka Turu ja Joensuu ülikooldes.
Seni Soomes seitse raamatut välja andnud Johan Bäckman ennustab viimases teoses „Pronkssõdur“ Eesti riigile hääbumist järgmise kümne aasta jooksul.
Raamat käsitleb autori sõnul aprillimässu, pronkssõduriga seostuvat ning Soome ja Eesti “salastatud” ajalugu. 

 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare