Ühistud venitavad toasoojaga
Mitmed korteriühistud üle Eesti on hoolimata öökülmade saabumisest viivitanud kütte sisselülitamisega käesoleva kuu alguseni või loodavad kokkuhoiu nimel tähtaega veelgi edasi lükata.
„Meie kütame kogu aeg, inimesed peaksid oma majas ise otsustama, millal kütte sisse lülitavad,” ütles Tallinna Kütte kommunikatsioonijuht Urmas Ööbik. „Klassikalist kütteperioodi enam ei ole. Kui on külm, tuleb korteriühistu juhatuse poole pöörduda, siis keldris keeratakse kangi ja ongi soe.”
Eesti korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul lülitas enamik pealinna korteriühistuid kütte sisse möödunud nädalavahetusel, kuid oodati ka eilseni. „Paljud lootsid välja vedada esimese kuupäevani, et mitte saada küttearvet septembri kohta,” selgitas Jõgeva. „Eks elanikud kannatasid ja korterid muutusid niiskeks.”
Mõistlikel on soe
„Mõistlikud korteriühistute esimehed panid kütte sisse juba septembrikuus, et inimestel külm ei oleks,” ütles ka Tartu korteriühistute liidu juhatuse liige Anne Valk. Tema sõnul võib raha säästmise eesmärgil kütmisega viivitamine hoopiski elanikele kurjasti kätte maksta. Nii näitab Tallinna tehnikaülikoolis valminud uuring, et mida varem küte sügiseti sisse lülitatakse, seda paremini hoone ka säilib, ning seda joont Valgu sõnul Tartus ka järgitakse.
Tema sõnul oleks kõige parem panna radiaatorid madalamal temperatuuril küdema juba enne öökülmade tulekut. „Kui võrrelda, kas panna küte septembris vaikselt sossutama või teha seda suure hurraaga oktoobris, siis tegelikult on hind suurem oktoobris.”
Valgu sõnutsi ei ole Tartus elanike toad soojad veel Pepleri ja Tiigi tänaval, kus praegu vahetatakse torustikku ning kütmist loodetakse alustada ülehomme.
Pärnus lülitas Riia 86 korteriühistu kütte sisse 28. septembril. Ühistu juhi Sergei Maltsevi kinnitusel lisatakse kaks septembri lõpu päeva oktoobrikuu küttearvele. Tema sõnul elanikud külma üle septembrikuus oluliselt ei kaevelnud. „Mõned kurtsid, et kuu lõpus oli külm, ostsid soojapuhurid ja radiaatorid. Aga siis saigi juba küte sisse lülitatud,” ütles Maltsev.
Jõgeva sõnul on kütte sisselülitamise aeg aasta-aastalt erinev. Ta lisas, et ühistud kokkuhoidu silmas pidades enne oktoobri algust hea meelega kütma ei hakkakski, kuid kui september on külm ja vihmane, tuleb seda siiski teha.
„Kõik on sellest tingitud, et hind on kõrge. Kui küte maksis veel 400 kuni 500 krooni megavatt-tund, siis lükati küte juba septembri alguses sisse ja lükati välja alles enne jaanipäeva,” rääkis Jõgeva.
Lasnamäel praktiseeriva perearsti Aili Hirve sõnul on praegu külmetusse haigestunuid palju ning oma osa on selles mängida ka külmadel korteritel. „Inimesed saavad aru, et küte on kallis ja kannatavad külma ära. Loodavad, et ehk tuleb veel soojemaid ilmu,” nentis Hirve.
Ilmajaam prognoosib ka järgmiseks nädalaks öökülma kuni kolm miinuskraadi. Päevased temperatuurid jäävad napilt üle kümne kraadi.
Õhtud mööduvad tekki mähitult
Külma vastu tee ja villaste sokkidega
•• „Ma olen nõus rohkem riidesse panema, et mitte rohkem maksta,” rääkis aga Jana, kelle korterelamu asub Lasnamäel. Tema kodus radiaatoreis eile veel soojad ei olnud. „Õhtuti on küll jahe, aga hambaid ma küll ei lõgista. Tuleb lihtsalt rohkem teed juua!” Õhtusel ajal arvutiga tööd tehes on Jana kaaslasteks villased sokid ja soe tekk, sooja saamiseks on ta nõus isegi tolmuimeja võtma ning sellega korteris paar tiiru tegema. „Keskküte on ikka väga paindumatu süsteem,” nentis aga Mustamäe kortermaja elanik Sven. Kahe nädala eest, kui ilmad külmaks läksid, saatis ta ühistujuhile palve radiaatoreid kütma hakata. Ometi on nüüd toasooja Sveni sõnul ehk ülearugi. „Nüüd on suhteliselt soe väljas ja aknad peavad öösel ristseliti lahti olema. Kus on sääst ja praktiline pool? Kõik radikasoe läheb õue. Samas päris ilma kütteta läheb tubades rõskeks ja niiskeks,” märkis Sven.
