Ühistutel Tallinna Vee vastu uued süüdistused
Korteriühistud on alustanud jõuliselt AS-i Tallinna Vesi kritiseerimist, heites lisaks pettusega lisaraha teenimisele firmale ette ka vee halba kvaliteeti.
“Mõnes kohas näeb vesi välja nagu kali, raha saab aga küsida ainult kvaliteetse teenuse eest,” kurtis Tallinna Vee poolt pakutava vee halba kvaliteeti Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla. Tema sõnul on vee kvaliteedi üle kurtnud just Põhja-Tallinna korteriühistud.
EKÜL-i nõukogu esimehe Maire Joala sõnul on Eestis vee kvaliteet kõige hullem Tallinnas. “See ei saa ju normaalne olla, kui kraanist voolab välja sõna otseses mõttes killustikku,” rääkis Joala.
VESI RIKUB ARVESTEID. Joala sõnul vahetati tema enda majas aasta jooksul välja kolm veearvestit, kuna torustikes voolanud ebakvaliteetne vesi oli need ummistanud.
AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Geoffrey Thorpe’i sõnul teeb ettevõte regulaarselt vee kvaliteediproove kogu oma teeninduspiirkonnas ning testid näitavad, et vee kvaliteet vastab nõuetele.
“Tallinna Vesi ei saa vastutada vee kvaliteedi eest, kui see halveneb pärast Tallinna Veele kuuluvast süsteemist väljumist,” tõdes Thorpe. Seetõttu võivad vee halva kvaliteedi põhjused peituda hoopis kortermajade endi torustikes, mille korrashoiu eest ei vastuta Tallinna Vesi, lisas ta.
Korteriühistud pole rahul ka Tallinna Vee ja ühistute vahel sõlmitud lepingutega. Lepingutes on Jaadla hinnangul kirjas vaid vee-ettevõtte õigused ning korteriühistutele pandud kohustused.
“Korteriühistute liit soovib, et Tallinna Vesi sõlmiks lepingud sarnaselt Eesti Energia ja Eesti Gaasiga, ehk mitte ühistu vaid korteriomanikuga eraldi,” sõnas Jaadla.
Geoffrey Thorpe’i sõnul ei saa korteriomanik aga olla personaalselt vee-ettevõtte klient, kellega vastav leping sõlmida, kuna korteriomanik ei oma vahetut ühendust ühisveevärgiga.
“Tallinna Vesi pole vastu mõttele varustada igat korterit eraldi, kuid hetkel pole see Tallinnas võimalik. Seda ei ole ette nähtud Tallinna linnaga sõlmitud teenuselepingus ning taolise süsteemi loomine tooks kaasa palju juriidilisi, lepingulisi, ehituslikke, rahalisi ja füüsilisi probleeme enne, kui praegune olukord saaks muutuda,” tunnistas Thorpe.
Praegu teevad korteriühistud põhimõtteliselt Tallinna Vee eest töö ära – koguvad kõigi korteriomanike veekulud ning teevad vajalikud arveldused, rääkis Jaadla. Vee-ettevõttel jääb ainult raha sisse kasseerida, lisas ta.
“Iga tehtud töö eest peab saama ka tasu ning seetõttu tahavad korteriühistute liidu liikmed Tallinna Veelt saada ka vahendustasu,” ütles Jaadla.
RAHA KOGUMINE ÜHISTU KOHUSTUS. Vee-ettevõtte juhi sõnul puudub korteriomanikul vahetu ühendus ühise veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga ning et tal oleks otsene ühendus, peaks ta oma veevärgi ühendama ühise veesüsteemiga isikliku torustiku kaudu. Selline konstruktsioon on kulukas ja mitte eriti mõistlik.
Seetõttu on korteriomanikud seotud üksteisega ja neid ühendavaks institutsiooniks on seadusejärgselt korteriühistu. “Senikaua on siiski ühistu kohustuseks koguda elanike käest raha ning tasuda veearve eest,” tõdes Thorpe.
