Uhke Kihnu pulma korraldaja saab toetust

Traditsioonilise Kihnu pulma korraldajale antakse ühe külalise kohta 100 krooni.

Kihnu vallavalitsus jagab traditsioonide säilimise tagamiseks soovijatele toetusi ja stipendiume, kuna kohalik kultuur on kantud UNESCO pärimuskultuuri nimekirja.

“Kihnu kultuuri keskseks institutsiooniks on kahtlemata pulm,” kõneles Päevalehele Kihnu vallavanem Annely Akkermann. “Traditsionaalseks peetakse abiellumisrituaali sellisel juhul, kui ta kätkeb endas aastast ettevalmistust koos kosjade, nuõrikumajade ja hiljem oodatavalt toimuvate ristsetega.” Stipendiume antakse siiski igaks sündmuseks eraldi.

Pulmastipendiumi suuruseks on umbes 100 krooni külalise kohta, eeldatakse, et külalisi on enamasti umbes 250–300.

“Toetused jagatakse välja avalike konkursside alusel, ent paraku ei võta kuigi palju inimesi sellest võimalusest kinni,” rääkis Akkermann. “Oleme tavaliselt sunnitud ise kohalikke veenma, et keegi võtaks ette toetuse taotlemise.”

“Selleks et pulm nõudmistele vastaks, peavad olema täidetud mõned kindlad tingimused,” tähendas Akkermann. “Esiteks peab pidu kestma vähemalt kaks, aga paremal juhul isegi kolm päeva. Teiseks peavad kümnest autentsest pulmarituaalist olema esindatud vähemalt kaheksa.”

Vallavanem möönab siiski, et tegelikult on eeskirjad mõnevõrra paindlikumad, kuna perekondlikke ja muid pärimuskultuurile omaseid sündmusi korraldatakse iga kord pisut isemoodi.

Paindlikud eeskirjad

Stipendiume ja toetusi jagatakse vallavanema hinnangul ka teiste ettevõtmiste, näiteks õpingute, lavastuste, tõlketööde, teadustööde, kontsertide ja muude kultuurisündmuste korraldamiseks.

“UNESCO pärimuskultuuri nimekirja kantud Kihnu kultuur on elamise kultuur, selle tõttu oleme otsustanud eraldada valla eelarvest raha oluliste elusündmuste Kihnu kombe kohaselt pühitsemiseks,” seletas Akkermann.

“Muu hulgas saavad fondist  taotleda tegevustoetusi ka näiteks kalurid, sportlased ja erinevad ühingud,” lisas ta. “Me oleme toetanud näiteks rahvamuusikaplaatide väljaandmist, osavõttu festivalidest, võistlustest jne.”

Kihnus on väga kindladpulmarituaalid

•• Enne pulmi peavad kihnlased kosjapidu. Peigmees toob peole kaasa kosjaviinad, pruut seevastu valmistab söögid.

•• Pulmakülalisteks kutsutakse sugulased, naabrid ja sõbrad. Tähtsamateks ametimeesteks on kink, joodava eest vastutaja, ning peiupoiss – peigmehe parim sõber.

•• Kihnu pulmas mängivad olulist rolli regilaulud, erisugused ütlemised ning pulmasoovid, samuti käsitöö ehk veimevakk.

•• Pulmapidu vältab kolm päeva. Esimesel päeval sisustatakse aega “lava tagant vällä laulmisõga” nii peigmehe kui ka pruudi pulmamajas, veimekirstu peigmehe koju viimisega, veimede jagamisega ning nooriku ehtimise ja tantsitamisega.

•• Teisel päeval tehakse pulmasauna ja saabuvad pulmakadrid.

•• Kolmandal päeval aidatakse noorpaaril koristada.

•• Kuna tänapäeva noored kihnlased eelistavad enamasti vabaabielu, on kohalikud pulmatraditsioonid hakanud hääbuma.

•• Eelmisel aastal toimus kaks pulma, neist üht toetas ka vald. Tänavu plaanib autentset Kihnu pulma korraldada vaid üks paar.