Uisapäisa koju võetud kilpkonn visati prügikasti
Eesti loomakaitse selts teab arvukalt juhtumeid sellest, kuidas inimesed oma lemmikloomadest tüdinevad ning nad saatuse hoolde jätavad.
“Olen Lasnamäel kokku puutunud ühe kilpkonnaga, kes oli prügikasti visatud,” ütles seltsi hädajuhtumite projektijuht Heiki Valner. Veel meenub talle lugu kolmest kodurotist, kes olid koos puuriga ära visatud, ja Radissoni hotelli taga loigus supelnud pooleteisemeetrisest kuningpüütonist.
Seltsi eksootiliste loomade projektijuht Kadri Võrel ütles, et enamasti püütakse tülikateks muutunud lemmikuid foorumites edasi müüa või pakkuda tagasi loomakauplusesse, kust nad olid ostetud. Lisaks on pöördutud loomaaedade ja loodusmajade poole. Loomapoed aga müüdud kaupa tavaliselt tagasi võtma ei kipu.
“Põhilised hoolimatuse ohvrid on punakõrv-ilukilpkonnad, keda meie poodides kõige enam müüakse. Muidu troopikas elavad punapõselised loomad on algul armsalt pisikesed ja kauplustes ei jagata nende hooldamise ega kasvu kohta piisavalt infot,” rääkis Võrel. Poeakvaariumis olevad umbes seitsmesentimeetrised loomad võivad ajapikku kasvada paraja supitaldriku suuruseks ja üks täiskasvanud elukas vajab vähemalt 200-liitrist akvaariumi. Loomakaitsja kinnitusel on loomahülgamine järjest suurem probleem. Võrel tõi näite ühest Meriväljalt rannaveest leitud ja juba surnud kilpkonna kohta.
Igal aastal leiab Eesti loodusest kuni neli eksootilise päritoluga eluslooma. Ülejäänud kas kohanevad ja püsivad peidus või surevad. “Ameerikast pärinevad punakõrvad on sellised loomad küll, kes suudaksid siin ära elada – paljuneda nad ei saa, aga taimset ja loomset toitu leiaksid siit küll,” märkis Võrel. Lauteri Zookeskusest öeldi, et veekilpkonni müüakse kuus kolm kuni viis, nende hind on 350 krooni. Stepikilpkonnade hind küündib 4000 kroonini, neid soovitakse osta kuus keskmiselt üks kord.
Turvakodu
Nõmme loodusmaja on muutunud omamoodi eksootiliste loomade turvakoduks, kuhu tihtipeale helistatakse ja uuritakse, kas saaks oma lemmikut ära anda. Loodusmaja õpetaja Lada Mehikas rääkis, et enamik nende loomadest ongi inimeste toodud. “Püüame neid ikka laiali jagada, kuna meil endal pole enam üldse ruumi,” ütles ta. Üks kilpkonn leidis äsja uue kodu majas loodustundides käiva lapse juures, kahele saadi hea elupaik ühe kooli elavnurgas. Praeguseks on loodusmajja peale kõigi teiste värvikate tegelaste elama jäänud neli punakõrv-ilukilpkonna ja kaks keskaasia ehk stepikilpkonna.
Hetkeemotsioon on täiesti arutu
•• Loomaaia loodushariduse ja avalike suhete juhi Üllar Rammuli sõnul pakutakse neile loomi keskmiselt paar korda kuus.
•• “Kuna eksootiliste loomade puhul käib jutt sama isendi või siis tema vanema loodusest püüdmisest, siis on äärmiselt arutu neid hetkeemotsiooni ajel poest osta ja hiljem mõtlema hakata, kuhu loom panna,” ütles Rammul.
•• Ehkki loomaaia loomadel endalgi on kitsas käes, on nii mõnigi asukas siia jõudnud just mõtlematute inimeste tõttu. Troopikamaja punakõrv-ilukilpkonnad, kelle juurde veel mõni aeg tagasi salaja liigikaaslasi sokutati, on nüüd asendatud suurema kondorkilpkonnaga.
