Mälestuspalvuse peavad kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja mereväe kaplan leitnant Ralf Alasoo.

UK kuningliku mereväe Balti mere laevastiku kergeristlejate eskaadri Tallinna reidile jõudmine 12. detsembril 1918. aastal oli otsustavaks toeks Eesti iseseisvuse eest võitlejatele. UK toetus oli nii poliitiliselt, kui ka majanduslikult oluline sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile. Britid kindlustasid Tallinna kaitse mere poolt.

Kuna Eesti merejõud polnud veel valmis oma sõjalaevu merele saatma, läksid UK ristlejad juba 21. detsembril merele, tulistamaks vaenlase positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas.

23. detsembril toetasid UK laevad Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla. Samuti osalesid nad 26. ja 27. detsembril operatsioonis, kus vaenlaselt võeti ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku jõudu iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.

Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat UK laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 UK mereväelast ja lennuväelast.

Eesti ja Balti riikide õhuruumi kaitsvad kuningliku õhuväe hävitajad Tornado F3 baseeruvad Leedus Šiauliai juures asuvas Zokniai lennuväebaasis.