Ukraina ärinaine: keeldusin Vene separatistide poolele minemast ja kaotasin kõik, mis mul oli

Luganskis venemeelsetele separatistidele vastu hakanud ettevõtja jäi ilma oma firmast ja kodust ning oma südames ka kodumaast.

„Aasta tagasi samal ajal oli mul veel kõik, mida süda ihkas. Töö, pere. Olin just sünnitanud teise lapse, väikse tütre. Firma laienes ja elasime oma remonditud majas,” räägib Ida-Ukrainas Luganskis oma firma rajanud 32-aastane Inna. „Nüüd oleme kõigest ilma.” Kohtume Innaga Dnipropetrovski nõukogudeaegses hotellis Dnipropetrovsk, mille külmas fuajees tuleb mantlid seljas hoida. Oma abikaasa ja kahe lapse, aasta ja kaheksakuuse tütre ja 11-aastase pojaga on ta Luganskist siia põgenenud. Nüüd üürivad nad suurte raskustega pisikest tuba ja on sunnitud paluma humanitaarabi. Inna on nõus oma loo ära rääkima, aga kuna tema kaks venda on veel Luganskis, soovib ta, et me ei avaldaks tema perekonnanime.

Innal oli kodulinnas oma kondiitrifirma kohvikute ja toitlustusteenusega. Töötajaid oli seal 18. Valmistati torte, pirukaid, küpsiseid ja pakuti toitlustusteenust bankettidel, pulmades, sünnipäevapidudel. Inna oli töötanud kokana, lihatoodete tehnoloogina, lasteaia kasvatajana ja müüjana, kuni ta lõi oma äri, kus kõik need oskused ühendas. Luganski kesklinnas asuval firmal läks hästi, iga aastaga suutis ta selle edu veelgi kasvatada. Inna on pärit kuuelapselisest perest ja kasvas üles kasinates tingimustes. Üks ta vendadest sai lapsepõlves surma ja ta isa suri, kui Inna oli kümneaastane. Nii on ta varajasest lapsepõlvest saati kõvasti pingutanud, et end üles töötada.

Loe edasi, kuidas separatistid Inna äri igapäevaselt terroriseeris, kuidas nad lõpuks Luganskist rongiga põgenesid ja millised tulevikuplaanid perel on.