Ukraina kirik Armastuse tänaval


Anatoli Ljutjuki kätt on tunda kõikjal kirikus

Huvitav on teada, et linnamüüri ääres kulgeval Laboratooriumi tänaval on ka varasem nimekuju – Armastuse tänav. Sellise romantilise nime andsid Keskajal tänavale väidetavalt müüdavad naised, kes oma teenuseid linnaservas oleva müüri varjus pakkusid.

Tallinnas Laboratooriumi tänaval asub praegu Tallinna üks omapärasemaid ja kodusemaid pühapaiku – Ukraina Kreeka-Katoliku kiriku Tallinna koguduse renoveeritud Kolmkäsi Jumalaema kiriku hoone.

Ukraina Kreeka-Katoliku kiriku Tallinna koguduse pühakoja taastamist alustati 1994. aastal. 1997. aastal toimus seal suur tulekahju ja praegusel kujul valmis hoone alles 2000. aastal.

ENDINE KGB SAAPALADU. Kirik asub vanas tsistertslaste ristimiskabelis, kus nõukogude okupatsiooni ajal asus KGB saapaladu.

Ukraina rahvuskiriku Tallinna koguduse pühakoda on nime saanud Kolmkäsi kirikule kingitud Jumalaema nimelise ikooni järgi. Kolmkäsi Jumalaema on kõigi süütult tagakiusatute ja hukatute kaitsepühak.

1991. aastal registreeritud Ukraina Kreeka-Katoliku kiriku kogudusse Tallinnas kuulub 300 liiget, kokku on Tallinnas ukrainlasi ligi 17 tuhat. Koguduse tööd juhib vanem Anatoli Ljutjuk.

Oma preestrit kogudusel praegu veel ei ole, kuid Ljutjuki sõnul tegelevad nad sobiva inimese valimisega ja lähikuudel peaks Ukrainast Eestisse jõudma koguduse päris oma preester. Seni käib üle nädala ja suurematel pühadel Tallinnas teenistust pidamas preester Vilniusest.

Lisaks usulisele tegevusele on koguduse hoone ka Ukraina kultuurikeskus Eestis, siin korraldatakse näitusi ja klubilisi kogunemisi, samuti on võimalik maja pööningule majutada kaugelt tulnud külalisi.

Üle kahekümne viie aasta Eestis elanud koguduse vanem Anatoli Ljutjuk on Tallinna kunstiinstituudis saanud sisekujundaja hariduse.

Kiriku sisekujuduses domineerib naturaalne puit. Ljutjuki kinnitusel on enamasti tegu vana puitmaterjaliga, millele on leitud uus otstarve. Praegugi kuivavad ja ootavad kiriku hoovil uut elu massiivsed hallid palgid, mis Ljutjuk Russalka juurest mere äärest ajupuu hulgast välja on korjanud.

KIRIKU KUNSTIKOOL. Ljutjuki hobiks on väikesed nutikad tehnilised leiutised.

Esimesel korrusel asuva palveruumi põrand liigub suure puitvintsi jõul vaiksel sahinal kõrvale, avades sissepääsu keldris asuvatele muuseumiruumidele. Kiriku hoovil vuliseb kivide vahel väike kunstipärane oja, mille paneb voolama keldrisügavustesse peitunud pump, mis käivitub automaatselt üksnes siis kui reservuaari on kogunenud piisaval hulgal sademete- ja põhjavett. Praegu konstrueerib Ljutjuk masinat, millega tahab hakata ise paberit valmistama.

Kogudusele kuuluvad veel kaks hoonet samal krundil – neist ühes asub pisike nunnaklooster, kus elab kaks nunna, kes hetkel viibivad küll raja taga koolitusel. Teises hoones käib ehitustöö – seal avatakse kunstikool, et õpetada traditsioonilisi Ukraina kunstiliike, millest tuntumad on ehk munade värvimine ja juustuskulptuuride valmistamine.

Kiriku keldris asuvas muuseumiruumis on praegugi ülestõusmispühade puhul avatud näitus uskumatult filigraansete mustritega (igaühel oma kindel tähendus) kirjatud munadest. Ljutjuki kinnitusel värvib meister ühte muna viis-kuus tundi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare