Ukraina sõjapõgenikud panevad Võrtsjärve ääres oma elu tükkidest uuesti kokku

Sõjakoldest põgenenud Steptšenkovide pere oli üks esimesi, kes sai Eestis elamisloa. Ukrainasse jäi maha vanaema ja kodu, mille venemeelsed on nüüdseks hõivanud. Eesti Päevaleht saatis neid ajal, mil pere jättis seljataha põgenike varjupaiga ja alustas iseseisvat elu uues kodus Tartumaal.

7. aprillil 2015 sõidab mööda Rannu valda ringi hõbedane Mazda, sõitjateks kaks naisterahvast: Ukraina sõjapõgenikust pereema Jelena Steptšenkova, kes oli üks seitsmest õnnelikust, kellele politsei- ja piirivalveamet (PPA) andis lisakaitse korras aastase elamisloa, ja tema eestlasest tugiisik Jaana Nester MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusest.

Jutt käib vene keeles ja külastatakse pea kõiki valla ametiasutusi. Vaja on end sisse kirjutada, saada kätte tervisetõend, väikese tütre jaoks leida lasteaiakoht ja poisile koolipink.

Kell kolm päeval saavad koolis paberid korda ja suund võetakse Võrtsjärve ääres asuva Kaarlijärve küla poole. Seal asuvas kolmekorruselises paneelmajas veetis neljaliikmeline pere just esimese öö.